E-konkurss

Eesti e-aruandluskeskkond kuulutati maailma parimaks e-teenuseks

2011-06-12T17:37:00.005+03:00

Eesti e-aruandluskeskkond võitis tänavu maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) 2011 esikoha, finaali jõudsid sel hinnatud võistlusel veel kaks Eesti e-teenust.

Eesti e-aruandluskeskkond võitis WSA konkursil maailma parima e-lahenduse tiitli e-valitsuse kategoorias. E-kultuuri ja pärandi vallas jõudis kuue parima hulka Eesti ajaloo infopank Histrodamus ning e-äri valdkonnas pääses 15 finaalprojekti sekka Eestis väljatöötatud sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee.

WSA Eesti esindaja Katri Ristali sõnul pälvis e-aruandluskeskkond rahvusvahelise žürii toetuse eeskätt tänu sellele, et see lahendus on kõigest mõne aastaga muutnud kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks. “Sel e-teenusel on European Digital Agenda 2020 valguses ja toimiva Euroopa Liidu ühisturu tagamises oluline roll,” rääkis Ristal. “Eestis loodud e-riigi lahendused on kogu maailmas eeskujuks oma lihtsuse ja läbipaistvusega.”

WSA Eesti esindaja ütles, et Histrodamus pälvis ekspertide tähelepanu paljuski visuaalselt selge vormi pärast. “See lahendus võimaldab kombineerida omavahel aega ja ruumi ning ühendada ja võrrelda erinevaid ajastuid, sündmusi ja maakaarte, mõista sündmuste põhjusi ning omavahelisi seoseid,” lausus ta. “Eestimaa keerulise ajaloo tutvustamisel on Histrodamus teinud hiiglasliku sammu, muutes kuiva ajalooõppimise interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks.

Katri Ristali hinnangul olid head edulootused ka isePankuril, mis sisuliselt žürii lõhki ajas. “Osad rahvusvahelised asjatundjad nägid inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendavas keskkonnas maailma päästjat ning ettevõtluskeskkonna olulist motivaatorit,” vahendas Ristal žüriis toimunut. “Teised jällegi olid üliskeptilised selle ärimudeli jätkusuutlikkuse osas.”

WSA esindaja ülevaatlik ettekanne Eesti e-riigist leidis kuulajaskonna hulgas endiselt hämmastunud vastukaja. “Kokkuvõtvalt võib öelda, et e-Eesti täht põleb rahvusvahelisel areenil eredalt,” kommenteeris Katri Ristal. “Paljud lahendused nagu e-maksuamet ning e-valimised tunduvad meile juba iseenesestmõistetavad, kuid suurem osa maailmast on meie IKT-tasemest veel väga kaugel.”

Konkursile World Summit Award (WSA) 2011 e-Eesti au kaitsma saadetud e-lahendused selgitati välja Eesti parima e-teenuse konkursi käigus tänavu veebruaris. Ühtekokku osales Eesti eelvoorus 71 uut kodumaist e-lahendust, mis oli kõigi aegade rekord. Eesti on konkursil osalenud 2003.aastast ning vägagi edukalt: 2003.aastal kuulutati üheks e-tervise kategooria võitjaks patsientide koduse jälgimise süsteem Doc@Home. 2007.aastal jõudis finaali sõidukite jälgimissüsteem Navirec (www.navirec.ee).

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldati Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, RIA ja WSA Eesti esindaja koostöös. Sarnased konkursid on toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all. Järgmine maailma parimate e-lahenduste konkurss World Summit Award toimub 2013. aastal. 2012 toimub parimate m-teenuste konkurss, selle eelvoor kuulutatakse välja juba tänavu hilissügisel.

Pöidlad pihku!

2011-04-03T16:50:00.003+03:00

Tänaseks on kõik Eesti parima e-teenuse eelvooru võiduprojektid end rahvusvahelise konkursi andmebaasis registreerinud. Źürii koguneb Hongkongis 7-14. aprillil 2011. Rahvusvahelistele veskitele omaselt jahvatavad ka WSA veskid aeglaselt ning võitjate autasustamine toimub alles sügisel. Kas ja kui palju infot saab juba eelnevalt avaldada, selgub aprilli lõpuks.

Revolutionizing with Technology and Creating Harmony with Content

2011-03-23T16:44:00.000+02:00

Invitation: WSA Grand Jury Opening Conference in Hong Kong, April 8th When over 30 renowned experts in the field of ICT content come together to decide what the current world’s best digital contents are, they face a serious time of work behind closed doors. This way they can assure fair assessment. But to make the cumulated expertise of these opinion leaders accessible to all those interested, they open the doors to visitors. The World Summit Award Grand Jury invites you to participate in their public Opening Conference to discuss the buzzing developments in the field. It will start on April 8th at 9am in Hong Kong, 100 Cyberport Road, Cyberport 3: registration is possible at wsa2011reg@gmail.com Under the topic “Revolutionizing with Technology and Creating Harmony with Content”, the Jury members will present best practice cases in social media and show how to take inspiring content with you, anytime anywhere. They will demonstrate how ICT helps to fight genetically inherited disease or to enable 250,000 Village Councillors for Good Governance. Implications and advantages of new developments such as Cloud Technology and IPv6 will also be discussed. After the Opening Conference, the Jury will evaluate the submissions from 160 participating countries on the basis of content and creativity. The 31 jury members come from all continents and have backgrounds in the creative industries, telecommunication, advertising, journalism and research, as well as in teaching. The Jury will be hosted by the Internet Professional Association (iProA) and supported by other local partners.

Žüriiliikme Kaido Kikkase muljed

2011-03-07T12:56:00.001+02:00

Alustaks positiivsest noodist – tore, et mõnda kategooriasse nii palju taotlusi laekus. See näitab, et Eestis ikkagi e-teenuste osas midagi liigub.

Selleaastase konkursi üldine tase oli aga üpris ebaühtlane – oli alajaotusi, kus tekkis tugev konkurents, kuid kahjuks oli ka päris nukra välimusega rubriike. Hindasin komisjoni liikmena omalt poolt eelkõige standardsust ja ligipääsetavust ning ka tehnilist teostust - eriti esimeses osas eristusid väga selgelt (ja positiivselt) riigiasutuste loodud teenused, mis enamasti valideerusid nii W3C üldiste nõuete järgi kui olid tihti ka vastavuses WCAG ligipääsetavuse kriteeriumidega puuetega kasutajate jaoks. Samal ajal käis väga suur osa teenuseid standarditest suure kaarega mööda.

Lisaks üldinimlikule võrdse kohtlemise aspektile on siin ka otsene majanduslik mõju olemas – e-teenus, mis ütleb osale võimalikust kasutajaskonnast "Sind pole siia vaja", lõikab enda turujõust ise tubli jupi maha. Näiteks erivajadustega inimesed moodustavad rusikareegli kohaselt igast populatsioonist 10% – ehkki kaugeltki kõik neist ei vaja tingimata standardset veebi, võib suure kogukasutajaskonna puhul ka paar protsenti mõju avaldada. Niisamuti ka e-teenus, mis eeldab kasutamiseks mingit kindlat tarkvaraplatvormi, on selgelt kurjast – mis siis, kui ma näiteks Linuxi kasutajana ei taha endale ekstra selle teenuse kasutamiseks Windowsi osta? Ka brauserispetsiifilised lehed võiks parema meelega jätta 90-ndatesse.

Veel üks märkus tehnilise poole pealt – teenus peaks olema miinimumtasemel kasutatav ka juhul, kui kasutaja on veebilehitsejas skriptide käivitamise ära keelanud (NoScripti vms vahendiga – tänapäevase rämpsuuputuse tingimustes on enamasti tark lubada skripte käivitada vaid usaldusväärsetel veebilehtedel). Sel juhul ei pea saama kasutada kõiki "kellasid-vilesid" ja mõistetav on ka mõningane kadu disainis, kuid miinimum peaks olema kättesaadav. Halva näitena võiks tuua ühe väga tuntud firma veebilehe mõni aeg tagasi, kus skriptide keelamisel jäi väga suurest veebilehestikust alles vaid üht sõna – firma nime – sisaldav esileht...

Ja lõpetuseks – natuke võiks mõelda ka sellele, kuidas kõlab teenuse nimi teistes (vähemalt siinses maailmanurgas räägitavates) keeltes ja milliseid seoseid see tekitab. Kalmistuteenus, mille nime ingliskeelne kõlapilt on rõõmsameelne "Tsauki!", võib mõnele leinavale inimesele üsna räige mõnitamisena tunduda (ehkki tavaolukorras võiks selle täitsa edukalt musta huumori alla liigitada)...

Kaido Kikkas

E-valitsuse kategoorias võitis majandusaasta aruandluskeskkond

2011-02-25T13:16:00.006+02:00

Kõige tulisemad vaidlused tõi žüriis kaasa Eesti parima tiitli andmine e-valitsuse kategoorias. Võitjaks tunnistati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse loodud elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond.

Tegemist oli ulatuselt suurima riikliku e-projektiga 2010. aastal, mis puudutas enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat.

Loodud ühtne aruandluskeskkond teeb andmete sisestamise ja edastamise ettevõtjatele oluliselt mugavamaks, sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht, vorm ja viis. Seejuures jääb ära andmete topelt esitamine, sest varasemalt olemasolevad andmed on juba automaatselt sisestatud.

Riigiasutustele muutus aga lihtsamaks ja kiiremaks ettevõtlusandmete töötlemine, sest andmed on koheselt kättesaadavad X-tee kaudu.

Aruannete elektrooniline töötlemine aitab jõuda olukorrani, kus kord juba riigile esitatud andmeid saab kasutada kogu ulatuses nii era- kui ka avalikus sektoris. Enam ei tarvitse ettevõtjal esitada ühtesid ja samu andmeid mitmele riigiasutusele korduvalt.

Tervikliku keskkonna plussiks on automaatkontroll, mis annab ettevõtjale juba andmete sisestamisel infot vigadest. See aitab vähendada hoiatuste ja trahvide hulka, mida ettevõtjad majandusaasta aruande puuduste eest igal aastal äriregistrilt arvukalt saavad.

Uues keskkonnas on võimalik majandusaasta aruannet mitte ainult edastada, vaid ka täies mahus koostada. E-aruandluse keskkonnas saab etteantud vormide alusel koostada majandusaasta aruande põhiaruanded ja lisada vajalikud dokumendid. Saab genereerida ja välja trükkida PDF-formaadis aruande, seda allkirjastada ja auditeerida ning loomulikult edastada aruande elektrooniliselt otse äriregistrile.

E-aruandluse arendamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Žürii hindas aruandluskeskkonna puhul selle mõju sootsiumile: kuna see projekt on puudutanud enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat, siis on sel tõsised edulootused ka maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award. Kuigi majandusaasta aruannete keskkonna kasutusmugavuse ja visuaalse poole kohta on tehtud kriitikat, on see lahendus muutnud kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks.

E-äri kategoorias tunnistati parimaks e-teenuseks isePankur.ee

2011-02-25T13:10:00.003+02:00

isePankur.ee on sotsiaalse panganduse platvorm, mis vahendab inimeste- ja firmadevahelisi laene. isePankur on laenubörs, kus isikutel on võimalik omavahel laenata või investeerida laenudesse. Tehingud toimuvad rahaomajate ja -vajajate endi vahel, lõigates välja finantsasutused. Ka isePankur ise ei paku laene ega kogu investeeringuid ja deposiite, vaid võimaldab turuosalistele turvaliselt ja mugavalt internetis tehinguid sooritada. isePankuri eesmärk on muuta rahaturud efektiivsemaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks.

isePankur on kogukondliku laenamise maaletooja Eestis. Kogukondlik laenamine on targem, ausam ning inimlikum viis raha vahendamiseks. See on nagu laenamine sõprade ja perekonna vahel, selle erinevusega, et võimalus on laenata tuhandete inimeste vahel. Kõik osalised võidavad: laenuvõtjad saavad laenu madalama intressiga ja investorid võimaluse oma raha investeerimiseks fikseeritud tootlusega varasse.

Keskkonna eesmärgiks on pakkuda lihtsaid finantstooteid tarbijatele ning äridele mitte ainult Eestis, vaid üle Euroopa. Nii keskendutakse üle-Euroopalise turu loomisele, ühendamaks rahaomajaid ja –vajajaid üle riigipiiride ning riikide sees. Lõpuks soovib isePankur üle-Euroopalise keskkonna loomisega ühtlustada riikidevahelised erinevused rahaturgudel ning luua uue suuna integratsiooniks.

Isepankur alustas tegevust 2009. aastal. 2010. aasta alguses pandi alus eraldiseisvale isePankuri vahekohtule, mis võimaldab keskkonnas tekkinud vaidluste lahendamist isePankuri klientide endi poolt ilma riikliku kohtu vahelesekkumiseta. 2010. aasta lõpus tegi ettevõte esimesed sammud rahvusvahelistumise suunal ning avas test-keskkonna Soomes (www.kotiKonttori.fi).

Konkursi žürii hindas selle teenuse puhul kontseptsiooni terviklikkust (oma krediidireitingute süsteem, vahekohus jne). Teise olulise näitajana toodi esile isePankuri rahvusvahelist potentsiaali, mis žüriiliikmete hinnangul võiks Eestisse tuua online-oksjonimajaga eBay võrreldava üleilmse eduloo.

E-kultuur ja pärand elab Histrodamuses

2011-02-25T11:34:00.003+02:00

E-kultuuri ja pärandi vallas pärjati Eesti parima e-teenuse tiitliga ajaloo infopank Histrodamus, mille on loonud MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus.

Histrodamus on unikaalne, maailmas ainulaadse ülesehitusega keskkond. Histrodamus on ruumiline ja ajaline ajalooalane infopank, kus kasutajatel on võimalik infot visuaalselt atraktiivselt ja ülevaatlikult jälgida. Omavahel on seotud aeg, maakaart ja sündmus. Kõik lood on dünaamiliselt esitatavad/mängitavad. Kasutaja saab ise mängida ajatelje ja kaardil kuvatava info erinevate kihtidega. Niimoodi saab korraga vaadata mitut lugu erinevatel teemadel, et mõista paremini sündmuste põhjuseid ja toimumist. Kõik materjalid on omavahel seotavad ja hästi illustreeritavad (sisemised ja välimised viited, fotod, videod, audiofailid, dokumendid jne.). Keskkond on hetkel 3 keeles (eesti, vene, inglise).

Eesti Ajalooõpetajate Seltsi liikmed on avaldanud arvamust, et Histrodamus võib kujuneda väga oluliseks vahendiks ajaloo õpetamise ja õppimise toetamisel. Seda saab koolis õpetamisel kasutada nii materjali ülevaateks kui teema sügavamaks uurimiseks. Õpilastel aitab see keskkond teha iseseisvaid töid ning grupitöid, samuti esitleda oma uurimislugusid.

Histrodamuse puhul võlus žüriid see, et see pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks. Samuti toodi esile, et Histrodamus laseb eesti ajalugu õppida ka inglise ja vene keeles.

E-meelelahutuse tiitlivõidu noppis minuTV

2011-02-25T11:30:00.004+02:00

Mis on Elioni minuTV? Projekti eesmärgiks on pakkuda televaatajale võimalust panna Elioni digiTV lemmiksaateid salvestama asukohast sõltumata ning lihtsustada salvestusteenuse kasutamist.

MinuTV toob digitelevisiooni kasutajateni rohkem kui 100 kanali telekava. Et lemmiksaade ei ununeks, saab televataja sellele lisada meelespea. Meelespea saab määrata ilmuma iPhone’ile ja Elioni digiTV-sse, samuti saab lasta saata seda oma e-posti aadressile.

Salvestusteenuse kasutajad saavad veebi ja iPhone’i vahendusel panna saateid salvestama ning neid hiljem Elioni digiTV ekraanilt vaadata.

Žürii leidis, et minuTV on väga konkreetne ja üsna lihtne teenus. Samuti toodi positiivsena välja võimalus integreerida digiTV oma mobiiltelefoniga.

E-tervise valdkonnas võidutses digiretsept

2011-02-25T11:24:00.006+02:00

E-tervise vallas kuulutati parima e-teenuseks Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept.

Digiretsepti tulemusel valminud retseptikeskus teeb võimalikuks elektroonilisel kujul väljakirjutatud retsepti liikumise arsti, apteegi ja haigekassa vahel. Retseptikeskus salvestab sissetulevad retseptid ja väljastab päringu alusel konkreetse inimese retseptid apteekide infosüsteemi.

Retseptikeskus arvutab automaatselt konkreetse patsiendi puhul kehtiva ravimi soodustuse määra ning annab ravimi väljakirjutaja infosüsteemile selle kohta kinnituse. Lisaks kaitseb retseptikeskus arsti ettenägematute kulutuste eest, mis on seotud valesti määratud soodustustega. Nimelt on valesti arvutatud soodustuse määra korral haigekassal õigus nõuda enammakstud soodustusesumma tagasimaksmist juba tohtrilt.

Lisaks patsiendi mugavusele paraneb tervishoiuteenuse kvaliteet. Arst saab retseptikeskusest pärida, millised ravimid on konkreetsele patsiendile varem välja kirjutatud ja millised ravimid patsient on välja ostnud. Tänu sellele saab arst hinnata ravimite omavahelist sobivust ning vältida patsiendile vastunäidustatud rohtude väljakirjutamist.

Samuti paraneb riiklik statistika ja järelevalve. Retseptikeskus tagab haigekassale, Sotsiaalministeeriumile, Ravimiametile ja Tervishoiuametile kiire ning korrektse aruandluse retseptiravimite väljakirjutamise ja müümise kohta. See lihtsustab näiteks nn retseptivabrikute avastamist.

Projekti suurendab ka tervishoiusüsteemi keskkonnasõbralikust. Kuna andmevahetus liigub paberkandjalt elektroonilisele kandjale, väheneb paberikulu kogu tervishoiusektoris.

Žürii tõi hindamisel välja, et vaatamata tõsistele probleemidele digiretsepti käivitamisel on see tänaseks muutnud ravimite väljakirjutamise valdavalt elektroonseks, mis on teinud lihtsamaks nii patsientide kui ka arstide elu.. Žüriiliikmed kiitsid projekti eristuvust teistest sellesse kategooriasse esitatud töödest ning lahenduse laialdast mõju, kuna kõigest aastaga suudeti juurutada kogu Eesti tervishoiumaastikku tundmatuseni muutev e-teenus.

Selgusid Eesti parimad e-teenused

2011-02-22T12:27:00.006+02:00

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatud konkursil selgusid Eesti parimad e-teenused. Ühtekokku osales konkursil 71 uut kodumaist e-lahendust. Edasi liiguvad võitjad rahvusvahelisele konkursile Word Summit Award.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul näitas läbi aegade rekordiline kandidaatide hulk, et Eestis loodi arvestavaid e-lahendusi ka masu-ajal. “Nii era, avalik kui ka kolmas sektor peaksid uute e-teenuste loomisel arvestama eeskätt kasu internetikasutajale,” lausus Parts. “Ainult kasutaja jaoks väärtust looval e-lahendusel on eduvõimalusi ka välismaal.”

Kõige tihedam oli konkursisõel e-äri ja ettevõtluse kategoorias, kus parima tiitlile võistles 33 uut e-teenust. Erinevate alade ekspertidest koosnev žürii kuulutas pärast vaidlusi võitjaks sotsiaalse panganduse platvormi isePankur.ee. Žürii esimehe Margus Püüa sõnul hinnati selle inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendava teenuse puhul kontseptsiooni terviklikkust ja rahvusvahelist potentsiaali, mis võiks Eestisse tuua online-oksjonimajaga eBay võrreldava üleilmse eduloo.

Kõige tulisemad vaidlused tõi kaasa Eesti parima tiitli andmine e-valitsuse kategoorias, kus võistlustulle olid astunud 15 e-lahendust. Seekord tunnistati Eesti parimaks elektrooniline
majandusaasta aruannete keskkond, kuna see puudutab enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat. “Kuigi majandusaasta aruannete keskkonna kasutusmugavuse ja visuaalse poole kohta on tehtud kriitikat, muudab see lahendus kõigest mõne aastaga kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks,” selgitas žürii esimees.

E-tervise vallas oli vaieldamatu võitja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept. “Vaatamata probleemidele süsteemi käivitamisel on see e-teenus tänaseks oluliselt lihtsustanud nii patsientide kui ka arstide elu ning muutnud kõigest aastaga tundmatuseni kogu Eesti tervishoiumaastikku,” põhjendas Margus Püüa.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama.

E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus, mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks ning seda ka inglise ja vene keeles.

Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenuse tiitli omistamiseks.

Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid

toona nime Parim Sisuteenus all.

Vaata ka: Fotod auhindade kätteandmisest.

Konkursi võitjate väljakuulutamine juba homme!

2011-02-21T15:42:00.000+02:00

Teisipäeval, 22. veebruaril kell 10:30, toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Eesti parima e-teenuse konkursi võitjate välja kuulutamise üritus ja auhindade kätte jagamine. Üritusel osaleb lisaks minister Juhan Partsile riigi infosüsteemide osakonna juhataja ja žürii esimees Margus Püüa ning Word Summit Award Eesti esindaja Katri Ristal. Kohale on kutsutud kõik parima e-teenuse konkursil osalejad ja oodatud on ka ajakirjanikud.
Jälgige uudiseid!

Žürii koguneb parima e-teenuse konkursi kandidaate arutama

2011-02-08T12:01:00.002+02:00

Sel neljapäeval, 10. veebruaril koguneb auväärne žürii, et selgitada välja Eesti parimad e-teenused ühtekokku kaheksas kategoorias.

Konkursil osalejad ja kaasaelajad peavad siiski veel veidi kannatust varuma, sest tänavused Eesti parimad e-teenused avalikustatakse vabariigi aastapäeva eel 22. veebruaril.

Lisaks annab oma ala asjatundjatest koosnev žürii iga konkursile esitatud e-teenuse kohta ka tagasisidet. See konstruktiivne tagasiside on personaalne ja konfidentsiaalne, mis edastatakse igale osalejale isiklikult. Loodetavasti on see abiks juba olemasoleva e-projekti edasiarendamisel või uute lahenduste loomisel.

WSA Soome eelvooru võitjad

2011-02-07T17:53:00.005+02:00

WSA Soome eelvooru esitati 34 projekti, konkursi korraldas Tampere Tehnikaülikool.

e-valitsus ja institutsioonid
Opasnet http://en.opasnet.org/
Tootja: National Institute for Health and Welfare
Opasnet on wikil baseeruv keskkond mis kogub, sünteesib ja jagab inimeste väärtushinnanguid ja teaduslikku informatsiooni tervise ja keskkonnamõjude kohta.

e-tervis ja keskkond
SmartCare better safety and care http://www.smartcare.fi/
Tootja: EcoTec Oy
SmartCare portaal pakub kasutajale võimalust keskenduda hoolekandele kasutades interaktiivseid lahendusi.

e-õpe ja haridus
AnimalClass2: The European Map http://www.gameminer.fi/animalclass/
Tootja: GameMiner Ltd
Animal Class: European Map –game on suunatud 10-11 aastastele ning asetab mängija õpetaja rolli.

e-meelelahutus ja mängud
Renderfarm http://www.renderfarm.fi/
Tootja: Laurea University of Applied Sciences
Sadadest vabatahtlikest arvutitest koosnev võrgustik abistab graafikakunstnikke ja animaatoreid renderdusprotsessis.

e-kultuur ja pärand
A Key to Downtown http://www.citynomadi.fi/
Tootja: Citynomadi Oy
Positsioneerimist ja sotsiaalmeediat kasutav kanal võimaldab pakkuda lugusid, teenuseid ja informatsiooni.

e-teadus ja tehnoloogia
Aava Platform http://www.aavaohjelmistot.fi/
Tootja: Aava Ohjelmistot Oy
Programmi saab sobitada igasuguse info kontrollimiseks või protsessi juhtimiseks nii suures kui väikeses ettevõttes.

e-äri ja ettevõtlus
HammerKit http://www.hammerkit.com/
Tootja: HammerKit Oy
Kodulehtede loomise platvorm.

e-kaasamine ja osalemine
EPOOQ http://www.epooq.net/
Tootja: Oppifi Oy
Jaga kogemusi rääkides oma lugu ka teistele.

Oops...

2011-01-21T10:00:00.005+02:00

Head kandideerijad, kes te siia leheküljele kiigates üllatusega märkate, et teie projekti ei olegi nimekirjas!
Palun andke sellest kiiresti-kiiresti teada, sest mõni kirjake läheb lendu kahe arvuti vahepeal, takerdub tulemüüridesse või on juhtunud inimlik näpukas.
Kui arvate, et teie teenusele viitav link võiks olla teine, siis võtke samuti nobedasti ühendust!
Aadress ikka katri.ristal@artun.ee või telefon 56 54 654.

Eesti parimaks pürgib 71 uut e-teenust

2011-01-20T10:47:00.015+02:00

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatavale Eesti parima e-teenuse konkursile esitati tänavu 71 uut kodumaist e-lahendust.

Konkursi žürii esimehe Margus Püüa sõnul on 71 kandidaati Eesti parima e-teenuse tiitlile kõigi aegade rekord. “Eelmisest konkursist üle kahe korra rohkem kandidaate tõestab, et hoolimata majanduslikult kitsastest aegadest loodi Eestis ka viimastel aastatel häid ja nutikaid e-lahendusi ning seda kõigis valdkondades,” lausus Püüa.

Kõige tihedam on konkurents e-äri ja ettevõtluse kategoorias, kus parima tiitlile võistleb 30 uut e-teenust. Oma kandidatuuri on selles kategoorias üles seadnud päevapakkumiste keskkond Cherry.ee, Telegrupi VoIP-lahendus IPCentrex, Ergo Kindlustuse e-reisikindlustus, veebipõhine ressursiplaneerimise ja projektijuhtimise tarkvara Ganttic, arhiveerimis- ja asjaajamisteenus Eesti Arhivaar, internetipõhine küsitluskeskkond Just Ask, parkimiskohtade andmebaas KuhuParkida, If e-büroo, tuleohutuskeskkond Tulekustuti.net, EMT suletud ala m-parkimise lahendus ja reisikindlustus, Piletilevi internetipood, Tuule Piletikeskuse broneerimissüsteem, Elioni Digikogu, ilusalongi haldamise tarkvara SalonInfra, kiirlaenude otsimootor, äritarkvara Next, broneerimissüsteem I.P.I, Koerteregister, veebipõhine raamatupidamistarkvara E-Aktiva, paberivaba raamatupidamist võimaldav Arvekeskus, e-poe tarkvara Pipfrog.com, Projektieksperdi toetusvõimaluste andmebaas, SEBi Rahapäevik, laotarkvara Intopia, sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee, Tele2 veebipood, personaalse teenuspaketi kokkupanekut võimaldav Starman Start, parkimisteenuse veebikeskkond parkimine.ee ning e-lahendus poe ostunimekirja koostamiseks.

Kandidaatide arvult järgneb e-valitsuse kategooria 15 e-lahendusega. Siin astusid võistlustulle Maksu- ja Tolliameti elektrooniline lihtsustatud tuludeklaratsioon ja ettemaksukonto süsteem, kohalike omavalitsuste lemmikloomaregister LLR, Riigikogu otseülekannete arhiiv Riigi.tv, Tallinna linna avalike teenuste andmekogu, EASi iseteeninduskeskkond, Riigi Teataja uus keskkond, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond, hoiatamismenetluse infosüsteem, Maa-ameti geoportaal, visualiseeritud äriregister, riigiportaal eesti.ee, digitaalne isikutunnistus Digi-ID ja Riigi Infosüsteemide teejuht.

E-tervise ja keskkonna valdkonnas pürgib Eesti parimaks seitse e-teenust. Selles kategoorias kandideerivad veebipõhine treeningupäevik ja sotsiaalvõrgustik Sportlyzer, Põhja-Eesti Regionaalhaigla digiregistratuur, E-Koolitervise Infosüsteem, patsientide tagasisidel põhinev tervishoiutöötajate andmebaas TerviseTrend, suguhaiguste kodustestimise võimalus läbi Testikodus.ee, ravihaldustarkvara Hammas ning retseptikeskus.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias on kandidaate seitse: video- ja raadioülekannete sotsiaalvõrgustik Yaika!, online Kaardimoor, suhtlus- ja mängukeskkond Karu, virtuaalset lemmiklooma pakkuv Mobipets, klassikalise poomismängu maratonversioon, Facebooki rakendus isiksusetestideks ja Elioni digiTV-le lisavõimalusi pakkuv minuTV.

E-kaasamise vallas on oma kandidatuuri parima tiitlile üles seadnud mitterahaline kauplemisplatvorm Arambla, loodusressursside säästmisele suunatud liikumine ECO2.0, müügijuhtimise tarkvara Pipedrive ja lugude jutustamisele spetsialiseerunud sotsiaalvõrgustik myHistro ning e-õppe alal liiklusohutusprogramm „Ohutus kõigile“, e-koolituste platvorm Traindom ja ajalooalane infopank Histrodamus.

E-kultuuri ja pärandi valdkonnas kandideerivad parimaks e-teenuseks üle-Eestiline kalmistumajanduse infosüsteem Haudi, rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal ja sündmusinfo levikusüsteem Kultuuri.net ning e-teaduse ja tehnoloogia kategoorias inseneridele CAD-teenuseid pakkuv GrabCAD ja idee kaitsmise süsteem Vuupala.

Eesti parimad e-teenused ühtekokku kaheksas kategoorias selgitatakse välja veebruarikuus. Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Rahvusvahelise konkursi žürii liige: hea disain ei too veel võitu

2011-01-13T12:17:00.002+02:00

Ülemaailmse e-lahenduste konkursi WSA žürii liige hollandlane Jan Boumans peab projekti olulisemateks hindamiskriteeriumideks selle asjakohasust, praktilisust ja kasutajasõbralikkust.

Kuidas on WSA ülemaailmne konkurss muutunud võrreldes 2003. aastaga, mil esimene parimate e-teenuste väljaselgitamine aset leidis?

Esimene World Summit Award (WSA) konkurss korraldati 2003. aastal ÜRO infoühiskonna- teemalise tippkohtumise raames (UN WSIS). Konkursi eesmärk oli e-lahenduse tehnoloogia asemel esile tõsta hoopis loodud sisu. Samuti ei olnud sel ajal veel ühtegi ülemaailmset e-teenustele või e-toodetele suunatud konkurssi. Vähem kui aastaga laekus võistlusele üle 900 kandideerimisavalduse 168 erinevast riigist. Sellest alates on tegelikult palju muutunud. WSA on laienenud: rahvusvahelisele konkursile on lisandunud noortele mõeldud World Summit Youth Award ning mobiilirakendusi hindav World Summit Award Mobile.

Millised on e-teenuste viimaste aastate peamised trendid?

Esiteks on e-rakenduste sisuline külg tunduvalt mitmekesistunud. 2003. aastal laekus palju töid, mille põhisisu oli tekst ning veidi oli lisatud graafikat või fotosid. Sealt edasi on lisandunud muusika koos video võimalusega, näiteks nagu YouTube. Samuti on muutunud meediumi olemus. Varem võrdus sisu infoga ning teenuse tootis professionaalne kirjastaja, kuid alates 2003. aastast on blogid, Facebook, Twitter ja ülejäänud sotsiaalmeedia loonud igaühele võimaluse hakata kirjastajaks.

Millised e-teenused 2011.aastal WSA-l edukad olla? Kuhu e-teenused Teie hinnangul arenevad?

Ennustamine on keeruline. Usun, et käesoleval aastal võivad edukamad olla teadmistepõhised tooted ning teenused (knowledge products), mis kasutavad ära tehnoloogia eeliseid. Nii et rakendustesse paketeeritud tooted ja teenused, millele on lisatud graafikat ja filme ning on kasutavad ka mobiilitelefonide vahendusel.

Mis on kõige olulisem hindamiskriteerium WSA konkursil?

Olulisim kriteerium on see, kuidas on e-projekti sisu hallatud. Loomulikult ei tohi lahendus olla poolik, see peab olema hea disainiga ja kasutajasõbralik. Kuid kõige olulisem element on see, et kuidas tehnoloogiat on kasutatud parima sisu loomiseks. Sisu võib olla paketeeritud ka trükitud materjalidesse või filmidesse, kuid peaks sellegipoolest võimaldama unikaalset interaktiivsest kasutust.

Olete näinud aastaid erinevate riikide parimaid e-teenuseid. Kuidas Te hindate Eesti e-lahendusi oma valdkonna maailma parimate taustal?

Esmalt pean ma tegema Eestile komplimendi järjepideva osalemise eest mitte ainult WSA-l, vaid ka näiteks Europrix´il. Esitatud tööd on põhjamaised ning võrreldavad ehk Soome omadega, kuigi alati oma „aktsendiga“.

Kas oskate välja tuua midagi Eesti e-lahendustele eriti iseloomulikku?

Eesti tööde omapära väljendub rakenduste teemade valikus ja säravas disainis. Kuid ma rõhutan jällegi, et mitte omapära pole see, mis viib WSA võiduni. Vastasel juhul oleks WSA nagu harulduste kollektsioon. Lõpptulemuse määrab siiski lahenduse asjakohasus, praktilisus ning kasutajasõbralikkus. Seega edukas projekt võib olla nii turismisait kui ka tõsine mäng.

Millist kasu toob WSA konkursil osalemine e-teenuste pakkujatele ja arendajatele? Miks peaksid nad oma aega sellesse investeerima?

Sarnaselt olümpiamängudele pole World Summit Award´il tähtis mitte võit, vaid osavõtt. Medalini jõudmine on ainult lisaväärtus. Tiitlivõit on suurepärane, kuid olla valitud ühena kaheksast kategooriast oma maad esindama on juba suur au. Arendajatel on kindlasti huvitav võrrelda ennast ülejäänud 700-800 kandidaadiga. Kõiki 40 võiduprojekti tutvustatakse üle maailma erinevatel messidel, kataloogides ning loomulikult internetis.

Last call: parima e-teenuse konkursi lõpuni on jäänud loetud päevad

2011-01-13T10:42:00.004+02:00

Vaid loetud päevad saab kandideerida Eesti parima e-teenuse konkursil. Sooviavalduste vastuvõtt lõpeb juba sel pühapäeval, 16. jaanuaril. Kiirustage, seltsimehed teenusepakkujad!

Osalemisankeet on vaid üheleheküljeline. Lisainfo kandideerimise kohta siit.

Eesti parimaks e-teenuseks saab pürgida nädala lõpuni

2011-01-10T12:25:00.003+02:00

Vaid selle nädala lõpuni - kuni pühapäeva, 16. jaanuarini - saab kandideerida Eesti parima e-teenuse konkursil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse väljakuulutatud konkursist on oodatud osa võtma kõik Eesti ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud, kes e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad. Parimad valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates. Konkursile esitatud e-teenus või selle parandusversioon peab olema valminud hiljem kui 1. jaanuar 2009.

Praeguseks on konkursil võistlustulle astunud 14 uut kodumaist e-lahendust, kuid ühtki kandidaati Eesti parima tiitlile pole veel e-meelelahutuse kategoorias. Kutsume kõiki üles leidma aega, et täita lühike osalemisvorm ning läkitada oma uus ja huvitav e-lahendus konkursile. Kõik osalejad saavad žüriisse kuuluvatelt ekspertidelt tagasisidet oma e-teenusele.

Konkursi Eesti parim e-teenus 2011 võitjad valib auväärne žürii välja veebruaris. Valdkondade parimad saavad soliidse auhinna ning lisaks oma kodulehekülje tarbeks veebikleebise, mille järgi tunneb internetikasutaja ka tulevikus ära tiitlivõidu noppinud e-lahendused. Iga kategooria võitja läkitatakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award 2011. E-teenuste arendajatele pakub see rahvusvaheline konkurss häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant. Sõidukite jälgimisteenuse pakkuja Navirec tunnistas hiljuti, et finaalikoht 2007. aasta rahvusvahelisel konkursil aitas alustada eksporti kaheksasse riiki ning avab siiani välisturgudel nii mõnegi ukse.

Lisainfo kandideerimise kohta siit.

Inspiratsiooni saamiseks on kasulik tutvuda eelmiste aastate konkurssidele esitatud projektidega ning vaadata inspiratsiooniseminari ettekandeid, kus oma kogemusi jagasid varasematel konkurssidel edu saavutanud e-teenuste pakkujad ning e-turunduse ja investeerimisgurud.

Parima e-teenuse konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Rahvusvahelise konkursi žürii liige: WSA pakub väikeriigi e-teenusele ülemaailmset tutvustusvõimalust

2011-01-06T12:02:00.002+02:00

Ülemaailmse parimate e-lahenduste konkursi WSA žürii liige Osama Manzar Indiast rääkis intervjuus e-konkursi blogile, et rahvusvahelisel konkursil osalemine pakub ka väikesest riigist pärit e-teenusele võimaluse tutvustada end globaalselt.

Osama Manzar, mil määral on WSA ülemaailmne konkurss muutunud võrreldes 2003. aastaga, mil esimene parimate e-teenuste väljaselgitamine aset leidis?

World Summit Awards (WSA) alustas 2003. aastal ÜRO infoühiskonna tippkohtumise (WSIS) raames. See ettevõtmine aga lõppes 2005. aastal. Seejärel sõnastasid konkursi sisu ja eesmärgid juba WSA ja selle organisatsiooni juhatus. Konkurss asus tähtsustama e-lahenduste ülemaailmset olulisust ja vajalikkust ning seadis end järk-järgult G@ID initsiatiivi juhtimise alla. Mainimisväärne saavutus on ka regionaalsete ja rahvuslike WSA esinduste loomine, mis annab kogu ettevõtmisele juurde kohalikku maiku.

Millised on olnud e-teenuste peamised trendid viimastel aastatel?

Suurim areng on olnud mobiiliteenuste ja e-valitsuse vallas ning lisaks e-kaasamise alal, kus ka väikesed ja kauged ühiskonnad on jõuliselt panustanud IKT-arengusse.

Kuhu e-teenused Teie hinnangul arenevad?

E-teenused kui nähtus liigub innovatsiooni juurest konsolideerimise, replikatsiooni ja skaleerimise suunas. E-lahendused liiguvad üha enam mobiilsele platvormile.

Mis on kõige olulisem hindamiskriteerium WSA konkursil?

Mõju, kuna see ei ole uuringute valdkonna konkurss.

Olete näinud aastaid erinevate riikide parimaid e-teenuseid. Kuidas Te hindate Eesti e-lahendusi oma valdkonna maailma parimate taustal?

Kuulsin pajudest Eesti e-teenustest 2003. ja 2005. aastal, kuid pärast seda enam eriti mitte. Võibolla oleks Eestile kasulik oma mõjupiirkonda laiendada ning panustada rohkem globaalsetele platvormidele, et suhelda teistega ning õppida vastastikku kasulik olema.

Millist kasu toob WSA konkursil osalemine e-teenuste pakkujatele ja arendajatele? Miks peaksid nad oma aega sellesse investeerima?

WSA pakub teenusearendajale ülemaailmset ulatust, võimalusi teadmiste vahetamiseks ning vastastikkust kasu tänu teiste kandidaatide e-lahendustega tutvumisele. Parimad e-lahendused valitakse rohkem kui 160 riigis ning neist 40 projekti tutvustatakse juba alates 2003. aastast kõigile konkursil osalejatele. WSA konkurss on hea õppimisvõimalus väiksematele riikidele ning loob omakorda suurematele maadele hea võimaluse õppida pisematelt, kes võivad olla hoopis nobedamad ja innovatiivsemad.

Eesti parima tiitlile pürgib kaheksa uut e-teenust

2010-12-30T10:25:00.009+02:00

Tänaseks kandideerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) korraldataval Eesti parima e-teenuse konkursil kaheksa uut kodumaist e-lahendust. Kandideerida on võimalik veel kuni 16. jaanuarini.

Oma kandidatuuri on e-äri kategoorias üles seadnud päevapakkumiste keskkond Cherry.ee, ettevõtetele mõeldud Telegrupi VoIP-lahendus IPCentrex, Ergo Kindlustuse e-reisikindlustus ning veebipõhine ressursiplaneerimise ja projektijuhtimise tarkvara Ganttic. E-valitsuse kategoorias astusid võistlustulle Maksu- ja Tolliameti elektrooniline lihtsustatud tuludeklaratsioon ning Spin TEKi loodud kohalike omavalitsuste lemmikloomaregister LLR. E-kultuuri ja pärandi valdkonnas pürgib parimaks e-teenuseks Spin TEKi üle-Eestiline kalmistumajanduse infosüsteem Haudi ning e-kaasamise vallas mitterahaline kauplemisplatvorm Arambla.

Konkursi žürii esimehe Margus Püüa sõnul pole veel kandidaate Eesti parima e-teenuse tiitlile e-tervise, e-õppe, e-meelelahutuse ja e-teaduse kategooriates. “Kindlasti on ka neis valdkondades viimastel aastatel välja töötatud uuenduslikke e-lahendusi,” lausus Püüa. “Kutsun kõiki arendajaid leidma aega, et täita lühike osalemisvorm ning läkitada oma uus ja huvitav e-lahendus sellele konkursile.”

Kõik konkursil osalejad saavad žüriisse kuuluvatelt ekspertidelt tagasisidet oma e-teenusele. Iga kategooria võitja saadetakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award 2011.

Parima e-teenuse konkursist on oodatud osa võtma kõik Eestis e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Parimad e-teenused valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates. Konkursile esitatud e-teenus või selle parandusversioon peab olema valminud hiljem kui 1. jaanuar 2009. Konkursi võitjad saavad esmakordselt oma kodulehekülje tarbeks veebikleebise, mille järgi tunneb internetikasutaja ka tulevikus ära tiitlivõidu noppinud e-lahendused.

Sõidukite jälgimisteenuse pakkuja Navirec tunnistas hiljuti, et finaalikoht 2007. aasta rahvusvahelisel konkursil aitas alustada eksporti kaheksasse riiki ning avab siiani välisturgudel nii mõnegi ukse.

Konkursil Eesti parim e-teenus 2011 saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini, võitjad valib žürii välja veebruaris. Tingimustega saab täpsemalt tutvuda siin.

Eesti parimad e-teenused osalevad aprillikuus ülemaailmsel konkursil World Summit Award (WSA) 2011, kus valitakse välja ja tutvustatakse maailma parimaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi.

Parima e-teenuse konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Portaali Arambla meeskond: pakume majanduskriisi ajal alternatiivset kauplemisvormi

2010-12-27T10:53:00.005+02:00

E-kaasamise kategoorias Eesti parimaks e-teenuseks kandideeriva portaali Arambla loojad räägivad intervjuus e-konkursi blogile, mida mitterahaline kauplemisplatvorm endast kujutab ning kuidas nad selle loomise ideele tulid.

Mitterahaline kauplemisplatvorm kõlab üsna keerukalt. Kas ma saan õigesti aru, et sisuliselt on tegemist rahaeelse naturaalmajanduse elektroonse vormiga? Kuidas seda teenust tavakasutajale võimalikult lihtsalt lahti seletada?

Sisuliselt jah, tegemist on rahaeelse naturaalmajanduse elektroonilise vormiga, aga tänapäeva mõistes on see alternatiiv senistele rahalistele kauplemisvormidele. Mitterahaline kauplemisplatvorm on rahavaba kauplemine. Efektiivseks kauplemiseks kaubeldakse läbi tingimismehhanismi kaup-kauba, kaup-teenuse, teenus-kauba ja teenus-teenuse vastu. Üks mitme ja mitu ühe ning mitu-mitme kauba ja/või teenuse vastu.

Kuidas tulite mõttele selline platvorm luua?

Mitterahalise kauplemisplatvormi väljatöötamise aluseks oli majandusruumi analüüside ja prognooside põhjal tehtud otsus – pakkuda alternatiivset kauplemisvormi majanduskriisi situatsioonis. Anda kauplejatele uus vabadus – vabadus olla võimalikult sõltumatu rahast.

Kirjutasite, et olete platvormi väljatöötamisel teinud ühe kasuliku mudeli ja kahe tööstusdisaini lahenduse registreeringu ning menetluses on lisaks patenditaotlus. Mille poolest on Arambla ainulaadne lahendus maailmas?

Esitatud on rahvusvaheline patenditaotlus, aga patenditaotluse uudsus ja erinevus senistest lahendustest on seoses taotluse menetlusega veel kinnine informatsioon. Rohkem infot on võimalus jagada peale Eesti Patendiameti asjakohase info publitseeringut.

Kuidas Aramblal seni on läinud? Palju olete saanud kasutajaid, koondanud pakkumisi, vahendanud tehinguid jne?

Arambla keskkond areneb plaanipäraselt. Uusi kasutajaid liitub iga päev: jooksev online-statistika on portaali esilehel väljas (seisuga 27.12.2010 997 kaupa ja teenust pakkumisel, 411 pakkumist tehtud, 1616 kaupa vahetatud – toim). Kasutajad võivad vajada juhendamist, kuna keskkond on uudne ega sarnane teistega - aga seni on kasutajad selle hästi vastu võtnud.

Kuigi tegemist on mitte-kommertsliku portaaliga, vajab see arenduseks ja halduseks vahendeid. Milline on portaali ärimudel nende kulude katmiseks?

Ärimudel puudub, kuna on portaal on ellu kutsutud tasuta sotsiaalse teenusena. Kulud kaetakse omanike poolt filantroopilise tegevusena.

Portaal töötab hetkel ka vene- ja inglisekeelsena. Kas olete leidnud kasutajaid ka piiri tagant? Millised on ekspordiplaanid?

Plaanis on eesti, vene ja inglise keelele lisada teisi maailma põhikeeli. Kasutajate hulgas on ka välisriikide esindajaid, pöördumisi portaali poole on aga üle maailma. Ekspordiplaaniks on siduda üksteisest võimalikult kaugeid geograafilisi piirkondi.

Mida ootate Eesti parima e-teenuse konkursil osalemisest?

Kuna portaali finantseeritakse filantroopilise tegevusena ja turunduse ressursid on piiratud, siis konkursil osalemise eesmärgiks on viia portaali olemasolu ja võimaluste teave võimalikult paljude potentsiaalsete kasutajateni.

Inspiratsiooniseminari videod blogis üleval

2010-12-16T08:13:00.002+02:00

Parima e-teenuse konkursi inspiratsiooniseminari salvestused on nüüd blogis üleval. Videosid saab vaadata siit.

Eesti parima e-teenuse konkursi žürii paigas

2010-12-13T09:04:00.000+02:00

Paika on saanud Eesti parima e-teenuse konkursi 8-liikmeline žürii, kes valib välja parimad kodumaised e-lahendused ning saadab need laia maailma e-Eesti au ja kuulsust kaitsma.

Oma ala asjatundjatest koosneva žürii esimees on Margus Püüa, kes on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ametis riigi infosüsteemide osakonna juhatajana. Auväärsesse kogusse kuuluvad Rain Rannu juba kahel korral Eesti parima e-teenuse konkursil võidu noppinud Mobi Solutionsist, Kaido Kikkas IT-Kolledžist, Indrek Vimberg IKT Demokeskusest, Veiko Jääger veebiagentuurist OKIA, Joel Volkov reklaamiagentuurist Tank, tehnoloogiaajakirjanik Toivo Tänavsuu Eesti Ekspressist ning Piret Aro Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest.

Eesti parimad e-teenused valitakse e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates. Konkursist on oodatud osa võtma kõik Eesti ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud, kes e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad.

Eesti parima e-teenuse tiitlile saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini, võitjad valib auväärne žürii välja veebruaris. Iga kategooria parim astub võistlustulle juba maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) 2011, mis toimub järgmise aasta aprillis.

Täpsemalt saab Eesti parima e-teenuse konkursist lugeda siit.

Kamaluga inspiratsiooni uuteks e-teenusteks

2010-12-08T15:35:00.041+02:00

7. detsembril peeti Tallinnas IT-Kolledžis parima e-teenuse konkursi inspiratsiooniseminar, kus oma kogemusi jagasid varasematel konkurssidel edu saavutanud e-teenuste pakkujad ning e-turunduse ja investeerimisgurud.

Eesti parima e-teenuse väljaselgitamisest ning World Summit Award (WSA) 2011 konkursist rääkis WSA Eesti esindaja Katri Ristal, kes on suunanud Eestist pärit projekte maailma parimate e-teenuste konkursile juba alates 2005. aastast.

Katri ettekannet saab lugeda siit. Allpool on ka video Katri vastustest e-teenuste arendajate küsimustele.

2009. aastal e-meelelahutuse ja mängude kategoorias võidu noppinud Mudila looja Janika Leoste kõneles e-teenuse arendamisest ja sihtrühmani jõudmisest, samuti Eesti parima e-teenuse konkursil osalemise kogemusest.

Janika ettekannet saab lugeda siit.

2007. aastal rahvusvahelisel konkursil e-äri kategoorias finalistide hulka jõudnud sõidukite jälgimisteenuse Navirec ekspordijuhi Silver Lausi ettekande teemaks oli e-teenuse eksport välisriikidesse ning World Summit Awardil osalemisest saadud õppetunnid.

Altex Internet Marketingi partner ja juhatuse liige Tõnis Hinnosaar jagas turundusnippe, mida teha ja kuidas mõelda, et hästi teostatud nutikas projekt leiaks laia kõlapinna ja kasutajaskonna.

Tõnise ettekannet saab lugeda siit.

Ingelinvestor Yrjö Ojasaar firmast Solon Partners andis aga praktilisi näpunäiteid, millistele kriteeriumidele peaks e-teenus vastama, et olla võimalike investorite jaoks atraktiivne.

Yrjö ettekannet saab lugeda siit.

Üritus toimus Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Kohalik vs globaalne m-teenus 1:0

2010-12-07T07:54:00.003+02:00

Ajal, mil Tallinn oli häälestunud filmilainele, auhindas ÜRO egiidi all tegutsev World Summit Award maailma parimaid mobiiliteenuseid ja –lahendusi. 5.-8. detsembril toimub Abu Dhabis konkursi WSA-mobile finaalüritus, m-tööstusele pühendatud konverents ning näitus. “Seda üritust võiks nimetada mobiiliteenuste peaassambleeks,” märkis World Summit Award’i juhatuse esimees Peter E. Bruck.

India ja USA tootjad võtsid kumbki neli peaauhinda kaheksast WSA-mobile kategooriast. Järgnesid Venemaa ja Saksamaa mõlemad kolme esikohaga. Kokku osales 2010. aastal esmakordselt toimunud konkursil üle 420 toote ligi sajast ÜRO riigist. Eestit esindasid m-klassijuhataja, Fortumo, mobiil-ID, TaxiPal, AvaTaara ja Publification.com.

“Kui online teenuste puhul võib öelda, et globaalsus on edu aluseks, siis mobiiltelefonile loodud teenused tunduvad olevat pigem kohaliku iseloomuga,” rääkis konkursi peakorraldaja Peter E. Bruck. “Võiduprojektidest nähtub, et edukas lahendus ei nõua keerukaid või kõige kaasaegsemaid platvorme. Oluliseks osutus see, et lahendus on kasutatav kõige enamlevinud telefonidega. ”.

WSA-mobile konkursil auhinnatakse kõige väljapaistvamaid mobiililahendusi kaheksas kategoorias: m-äri, m-valitsus, m-keskkond ja tervis, m-õpe, m-meedia, m-meelelahutus, m-turism ja m-kaasamine. Igas kategoorias valis žürii välja viis võiduprojekti.

Edukaimateks riikideks on India ja USA, kes mõlemad noppisid neli auhinda.
India projekt M-Mantra for Forest and Wild Life Management aitab korraldada Madhya Pradesh’i metsandusosakonda. M-lahendus teavitab tulekahjust, aitab puude märkimisel, metskorraldusel ning loomade loendusel. Kõike seda on võimalik teha mobiiltelefoni kasutades. Väljapaistvaks peeti ka mobiilset mikropanganduslahendust Eko – branchless financial services, valitsuse loodud Many to One SMS ning ettevõtetele mõeldud mobiilset haridussüsteemi Drona – Mobile Learning Management System.

USA tootjate loodud m-lahendustest kutsutakse lavale auhindu vastu võtma USA tarbijakaitse loodud Consumer Reports Mobile Shopper App, linnaportaal Boston Connect, suhkruhaigetele suunatud WellDoc Diabetes Manager System ja immigrantidele loodud meediaplatvorm Mobile Voices.

Kolmes kategoorias noppisid auhindu Venemaa ja Saksamaa. M-äri kategoorias võidutses i-Vend, mis võimaldab arendada jaemüüki läbi tavaliste müügiautomaatide. M-meelelahutuse kategoorias kuulutati võitjaks populaarse meelelahutusportaali omlet.ru mobiiliversioon. Lahendus You Are
the Reporter võimaldab tavakodanikul edastada teateid kuulujuttudest tõsiste teemadeni.
Saksamaa project DB Navigator pakub reaalajas teavet Saksamaa riikliku transpordi ja Euroopa rongiliikluse kohta. MyHandicap App vahendab liikumispuudega inimestele infot sissepääsuvõimaluste kohta kõige erinevamatesse asutustesse restoranidest muuseumideni. Deutscher Bundestag toob uudised Saksa parlamendist otse sinu mobiiltelefoni.

Austria võitis kahes kategoorias – lahendus E. M. M. A (Excellent Mobile Medical Application) abistab haiglaid ja tervishoiuasutusi patsientide jälgimisel. Nutitelefonide kasutajatele peaks huvi pakkuma Wikitude World Browser, so esimene Augmented Reality Browser. Süsteem kombineerib reaalsust ja digitaalset infot, olles nii käepärane teejuht kui navigatsioonisüsteem.

Austraalia on loonud laiendatud reaalsust kasutava seiklusmängu noortele peredele. The Hidden Park lahendus kasutab nutitelefoni võlujõudu ning paigutab hästituntud looduskeskkonnad kohalikesse oludesse. ABC iPhone app on Austraalia rahvusringhäälingu saadete, programmide ja uudiste laienemine mobiilidesse.

Ka Suurbritannia ajaleht Guardian oli m-meedia kategoorias edukas, võimaldades mobiilset ligipääsu viimastele uudistele. Kaubanduskett Marks & Spencer võimaldab klientidel läbi mobiili vaadata tooteid ja sooritada sisseoste.

Iirimaal loodud lahendus Grace ulatab abikäe autistidele ning teistele erivajadustega lastele, pakkudes võimalust moodustada lauseid sobilike piltmärkide abil.

Finalistid läbisid mitmeastmelise valikuprotsessi – alustades oma koduriigi eelvoorust ning lõpetades rahvusvahelisel areenil, kus projekte hindas 20-liikmeline ekspertidest koosnev zhürii.
“Žüriiliikmed esindasid kõiki kontinente, neil on rikas kogemustepagas ja väga mitmekülgne erialane taust meediast telekommunikatsioonini, loovtööstusest teadus-arendusasutusteni. Pole oluline, kus hea m-teenus on loodud, peamiseks hindamiskriteeriumiks on siiski teenuse kasutusmugavus,” selgitas Peter E. Bruck.

Hea e-teenuse kuu tõi kiitust ligi poolesajale e-lahendusele

2010-12-06T11:42:00.000+02:00

Eesti arvutikasutajad kiitsid novembris hea e-teenuse kuu raames ühtekokku 47 erinevat e-lahendust. Kõiki kiitust teeninud e-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parima e-teenuse konkursile, mille võitjad saadetakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste võistlusele World Summit Award (WSA) 2011.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on tunnustamine vajalik ning näitas, et enam hinnatakse teenuseid, millest on inimestele praktilist kasu. „WSA konkursist osavõtt toob meie teenustele loodetavasti rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka välismaalt, luues ekspordivõimalusi ja eeldusi välisinvesteeringute kaasamiseks,“ lisas Parts.

Hea e-teenuse kuu ajal teenisid veebilehe http://www.e-konkurss.net vahendusel internetikasutajatelt enim kiitust eestlaste loodud majandustarkvara ERPLY ja Maa-ameti kaardiserver. Mitmel korral kiideti riigiportaali eesti.ee, Swedbanki ja SEBi netipankasid, sooduspakkumiste keskkondi Cherry.ee ja Deal24, Mobiil ID-d, korteriühistutele mõeldud veebipõhist tarkvara korteriyhistu.net ning Pilet.ee ja Piletilevi piletiostukeskkondi.

E-riigi lahendustest tunnustati 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaali ja Tallinna veebikaarti ning e-meditsiini valdkonnast Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendiportaali i-patsient, meditsiiniportaali arst.ee ja salenemisportaali Kaaluabi.

E-äri lahendustest märgiti ära e-poe tarkvara Pipfrog.com, e-arvete süsteemi eAktiva, muusika veebipoodi Muusika24, Eesti siseturismile suunatud broneerimiskeskkonda Hotelliveeb, müügikeskkonda Varad.ee, iseõppivat tööaja arvestussüsteemi Toggl, Tallinki. Estonian Airi, Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinide veebipõhiseid broneerimissüsteeme, äritarkvara Next, online konsultatsioonkeskkonda Tutoruno, küsitluskeskkonda At-Survey, elektroonseid trükiseid pakkuvat ePaberit, Piletimaailma müügikeskkonda, personaalse teenuspaketi kokkupanekut võimaldavat Starman Starti, Kummimehe rehvivahetuse broneerimissüsteemi, projekti- ja ressursihaldustarkvara Ganttic, Eesti Energia iseteenindust ning If Kindlustuse e-bürood.

Hariduse ja kultuuri vallas toodi esile Eesti e-Ülikooli keskkonda, raamatukogude e-kataloogi Ester ja rahvuslikku digiarhiivi Saaga, heategevuse valdkonnas hüljatud loomadele annetusi koguvat Veebiperemeest ning vaba aja veetmise osas Eesti mõttespordi portaali www.vint.ee, mereinfot koondavat Surfpaperit, ERRi suusaportaali ja Eesti Loto mängukeskkonda. Meediaväljaannetest märgiti positiivselt ära Postimehe online-väljaannet.

Hea e-teenuse kuu korraldati Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Navireci ekspordijuht Silver Laus: esimesed aastad ratsutasime ekspordis WSA konkursi tunnustuse seljas

2010-11-30T15:02:00.004+02:00

2007. aastal e-äri kategoorias Eesti parimaks e-teenuseks tunnistatud Navireci sõidukite jälgimisteenus jõudis maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award kaheksa finalisti hulka. Navireci ekspordijuht Silver Laus tunnistab intervjuus e-konkursi blogile, et finaalikoht rahvusvahelisel konkursil on aidanud ettevõttel alustada eksporti kaheksasse riiki ning avab siiani välisturgudel nii mõnegi ukse.

Silver Laus, 2007. aastal võitis Navireci sõidukite jälgimissüsteem e-äri kategoorias Eesti parima e-teenuse tiitli. Mis kasu andis ettevõttele sellel konkursil osalemine?
Esiplaanile tõstaks kindlasti kogemuse. Kuna sel hetkel oli ka ettevõte veel üsna noor ning selle eestvedajadki üsna kogenematud, siis antud konkursil osalemine kindlasti õpetas oma ettevõtet presenteerima ja andis julgust ka edaspidi erinevatest konkurssidest osa võtta. Teisalt oli see kindlasti positiivne süst meie enesekindlusele, kuna ometigi sai ju eelvoorus võisteldud mitmete suurnimedega, kellest üks oli SEB pank oma tugeva PR-meeskonnaga.

Jõudsite rahvusvahelisel e-lahenduste konkursil World Summit Award kaheksa finalisti hulka. Kuivõrd toetas rahvusvahelisel konkursil osalemine Teie ettevõtte ekspordiplaane?
Nii Eesti tegevustes kui ka ekspordis sai esimesed kaks aastat selle tunnustuse seljas ratsutatud. Paljudele küll ei ütle WSA konkurss suurt midagi, aga kohustusliku osana käis jutu juurde ka WSA konkursi mastaapsus ja kandideerijate hulk. Pärast seda hakkas meie ettevõtte aadressile laekuma igasuguseid päringuid, rohkem või vähem tõsiseltvõetavaid. Kuigi Navireci eksport sai alguse 2008. aastal (aasta pärast konkurssi), siis tõestas see konkurss, et maailm näeb Navireci tootes samasugust innovatsiooni nagu seda nägime meie. See andis enesekindlust, laiendamaks oma tegevust Eesti piiridest välja. Kusjuures Poolas, kus eriti „töötavad“ igasugused medalid, auhinnad ja vimplid, kasutatakse WSA kõrget tulemust siiani uste avamiseks.

Aastal 2010 valiti Navireci teenus European Business Award´i eetilise äri kategooria nominendiks. Mis Teie hinnangul selle tunnustuse Navirecile tõi?
Kahjuks lõppvooru Navirec seal ei pääsenud. Teisalt tõdesid ka korraldajad, et sel aastal oli tase üle ootuste kõrge ja kvaliteetseid ning huvitavaid projekte leidus palju. Suurim tunnustus meie endi jaoks oli fakt, et Navirec kutsuti antud konkursile osalema erinevalt ülejäänud 95% osalejatest, kes seadsid oma kandidatuuri üles. See näitas meile, et oma poliitikat ajades oleme maailmapildis jätnud inimestele positiivse mulje.

Mil määral Navireci sõidukite jälgimissüsteem on arenenud võrreldes 2007. aastaga, kui parima e-teenuse tiitli võitsite?
Süsteem ise on pidevas arengus, kuid suuresti on rõhku pandud organisatsiooni kui sellise arendamisele ning pidevalt täiendame ka ekspordiks vajaliku backoffice´i poolt. Usun, et järgmine tõsine innovatsioon platvormis leiab aset 2011. aasta teises pooles. Arendusplaanid selleks on juba tehtud.

Millistesse riikidesse oma teenuseid ekspordite?
Täna on Navirec aktiivselt tegev lisaks Eestile ka Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Makedoonias, Kosovos. Uute vastliitunud riikidena on meil Slovakkia ja selline eksootiline koht nagu Bermuuda koos Kariibi mere piirkonda laienemise plaaniga.

Mis on Teie eeliseks võrreldes konkurentidega?
Oskus mõelda raamidest välja. Meie süsteemi funktsiooni, kus objekti liikumist saab kaardil väga detailselt maha mängida, on järjest enam kopeeritud ja see on muutumas standardiks. Jätkuvalt eristab aga meid see, et kogu süsteem on konkurentidest mõneti isegi kümneid kordi kiirem. Meie meeskonna oskus on suuri andmemahte töödelda kiiresti, jäädes seejuures oma hinnatasemelt kliendile taskukohaseks.

Kuivõrd masu välisturgudele pürgimist on mõjutanud?
Kindlasti on see tunda andnud. Õnneks on valdkond piisavalt tormiliselt arenev ja seega ei saa meid võrrelda näiteks finantssektoriga, kuid eks võnkeid oli tunda. Kuna meie ekspordihuvid olid peamiselt Lätis ja Leedus, kes said masust tugevalt räsida, siis eks see tekitas eelkõige likviidsusprobleeme, kus kõik jäid kõigile võlgu. Oleme oma plaanides kindlasti valmis ka korrektuure tegema, kuna nii mõndagi riiki ei olnud mõttekas siseneda (näiteks Ukraina, kus ettevalmistused olid tehtud, kuid kombinatsioon karmist majanduslangusest ja võimuvõitlusest tahtis ettevõtluse peaaegu välja suretada). Samas on suurem osa meie olemasolevatest eksportriikidest alguse saanud just masu perioodil :)

Millised on edasised ekspordiplaanid?
Oleme oma plaane tugevalt korrastanud ja püüame katsetada ka teisi strateegiaid. Plaan on lähiajal hõivata meie lähiturud Soome, Rootsi ja Läti agressiivsema taktikaga ning kaugematel turgudel eksperimenteerida muude laienemistaktikatega. Õnneks on Navireci nimi suutnud ennast antud valdkonnas nähtavaks teha ja me ei pea igast õlekõrrest meeleheitlikult kinni haarama. Tehtud töö ja tunnustus annab võimaluse valida partnereid ning hinnata selgemalt võimalusi ja potentsiaale.

Mida plaanite tootearenduse ja innovatsiooni vallas?
Las see esmalt jäägu saladuseks, kuid innovatsiooni vallas plaanime turule tulla lahendustega, mida maailmas antud valdkonnas siiani pole tehtud. Tootearendus hakkab järgneva 2-3 kvartali jooksul toetama meie suuremahulist laienemist.

Eesti parimad e-teenused saavad veebikleebise

2010-11-29T13:44:00.004+02:00

Eesti parima e-teenuse konkursi võitjad saavad esmakordselt koduleheküljele veebikleebise, mille järgi tunneb internetikasutaja ära tiitlivõidu noppinud e-lahendused.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa sõnul on tegemist digitaalse kvaliteedimärgiga, mis suurendab inimeste teadlikkust Eesti parimate e-teenuste kohta. „Kui hea teeninduse kuu raames enim kiita saanud ettevõtted saavad oma uksele panna tunnustava kleebise, siis parimate e-teenuste pakkujad saavad nüüd kasutada spetsiaalset tunnusmärki oma koduleheküljel,“ lisas Püüa.

Veebikleebise „Parim e-teenus 2011“ saavad konkreetsed e-teenused, mis on pälvinud ekspertidest koosneva žürii tunnustuse ning läkitatakse võistlustulle maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) 2011.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) väljakuulutatud konkursist Eesti parim e-teenus 2011 on oodatud osa võtma kõik Eestis e-lahendusi arendavad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Parimad e-teenused valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates.

Konkursil saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini, võitjad valib žürii välja veebruaris. Konkursi tingimustega saab täpsemalt tutvuda aadressil http://www.e-konkurss.net/.

Eesti parimad e-teenused osalevad aprillikuus ülemaailmsel konkursil World Summit Award (WSA) 2011, kus valitakse välja ja tutvustatakse maailma parimaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi.

Samuti nimetasid MKM ja RIA novembri hea e-teenuse kuuks, millega kutsutakse kõiki inimesi üles märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi. Nutikatest ning mugavatest e-lahendustest saab märku anda veebilehel http://www.e-konkurss.net/. Kasutajate kiituse pälvinud e-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parim e-teenus 2011 konkursile.

Parima e-teenuse konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

WSA konkurss toob Eesti e-teenustele rahvusvahelist tunnustust

2010-11-25T07:40:00.003+02:00

Eesti e-teenused on osalenud maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award alates 2003. aastast. Maailmaklassi raskekaallaste seas on Eestil ette näidata üks tiitlivõit ja üks finaalikoht. 2003. aastal tunnistati e-tervise valdkonnas üheks maailma parimaks e-teenuseks patsiendi jälgimissüsteem Docobo, 2007. aastal jõudis aga sõidukite jälgimisteenus Navirec rahvusvahelisel võistlusel kaheksa finalisti hulka.

Mis konkursiga on tegu? World Summit Award (WSA) on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on selgitada välja ja samaaegselt tutvustada maailma parimaid e-valdkonna sisuteenuseid ning innovatiivseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendusi. WSA-le pandi alus 2003. aastal ÜRO infoühiskonna tippkohtumisel, et vähendada digitaalset lõhet maailmas. WSA koostööpartneriteks on valitsusasutused, erafirmad ning valitsusvälised organisatsioonid rohkem kui 160st ÜRO liikmesriigist.

Maailma parimad e-lahendused selgitatakse välja ühtekokku kaheksas kategoorias: e-valitsus ja institutsioonid, e-tervis ja keskkond, e-õpe ja haridus, e-meelelahutus ja mängud, e-kultuur ja pärand, e-teadus ja tehnoloogia, e-äri ja ettevõtlus ning viimasena e-kaasamine ja osalemine. Seinast-seina kategooriad pakuvad võimalust saada rahvusvahelist tähelepanu praktiliselt kõigi e-lahenduste arendajatele.

Maailma parimate e-lahenduste konkurss toob kokku sisuteenuste ja IKT-tööstuse tipud alates firma- ja riigijuhtidest kuni visionääride, arendajate ja valdkonna aktivistideni. Konkurss on korraldatud sel viisil, et esmalt toimuvad rahvuslikud eelvoorud, mille tulemusena selguvad parimad e-lahendused rohkem kui 160 riigis üle maailma. Ekspertidest koosnevad žüriid valivad välja rahvuslikud võitjad ning iga kategooria parim astub võistlustulle juba maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) 2011, mis toimub järgmise aasta aprillis. Eestis on parimate e-teenuste väljaselgitamine juba alanud – sellele auväärsele tiitlile saab kandideerida kuni 16. jaanuarini.

Mida parimate e-lahenduste väljaselgitamisel arvestatakse? Esiteks e-teenuse kvaliteeti ja haaret, teiseks kasutamise lihtsust (funktsionaalsus, navigatsioon ja suunitlus) ning kolmandana interaktiivsuse ja multimeedia lisaväärtust. Hinnatakse ka kujundust (graafika ja/või heli) ning samuti on oluline tehnilise teostuse meisterlikkus. Lisakriteeriumitena võetakse hindamisel arvesse panust üleilmse infoühiskonna arengusse ning teenuste kättesaadavust vastavalt W3C standarditele.

Eesti e-teenused on osalenud maailma parimate e-lahenduste konkurssidel juba 2003. aastast, mil meid esindas üheks maailma parimaks e-tervise teenuseks tunnistatud patsiendi jälgimissüsteem Docobo. 2005. aastal saadeti Eestist ülemaailmsele konkursile virtuaalaabits "Virbits", e-hääletuse süsteem, online arsti vastuvõtusüsteem ning igaühe m-äri. 2007. aastal kaitsesid e-Eesti au Registrite ja Infosüsteemide Keskuse projekt "Firmaomanikuks 12-minutiga, Mobi Solutionsi M-Klassijuhataja teenus, Valdo Prausti koostatud Eesti mõisate portaal, Tartu Ülikooli Raamatukogu Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu EEVA ning sõidukite jälgimissüsteem Navirec, mis pääses ka kaheksa WSA finalisti hulka. Viimasel konkursil 2009. aastal jõudsid rahvusvahelisele konkursile e-õppe kategoorias sea- ja kotkakaameratega kõikjalt üle maailma huvilisi leidnud Looduskalender (www.looduskalender.ee), e-meelelahutuse kategoorias Jänku-Jussi multikatega laste seas kultusbrändiks tõusnud Mudila (www.mudila.lastekas.ee), e-valitsuse kategoorias 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaal koos piiriülese digiallkirjaga (https://ettevotjaportaal.rik.ee), e-meditsiini kategoorias mastaapne tervise infosüsteem, e-kultuuri lõikes rahvuslik digiarhiiv Saaga, e-äris kodumaiste omatoodete kauplemiskeskkond Laat.ee ning e-kaasamise kategoorias TID+ koos Osalusveebiga.

Mida WSA konkursil osalemine on Eestile ja siinsetele e-lahenduste loojatele andnud? Esiteks enesekindluse, et Eestis suudetakse luua ja ka luuakse häid ning nutikaid e-teenuseid, mis on maailmas igati konkurentsivõimelised. Kõrvutades end teiste riikide parimatega, on kiiresti saanud selgeks, et Eestil pole mingit põhjust oma e-lahendusi kalevi all hoida. Mõningad IT-alased tagasilöögid on saanud avalikkuses ebaproportsionaalset palju tähelepanu ning loonud mulje, nagu ei suudaks Eesti enam e-valdkonnas tähelepanuväärset korda saata. Mõne IT-lahenduse parandamisvajadus ei tähenda kindlasti seda, et kogu IKT-sektori areng tervikuna on Eestis peatunud.

Meie e-teenuste arendajatele on konkurss pakkunud häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant. See on olnud suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel. Seepärast kutsume kõiki vastavaid ettevõtteid, organisatsioone ja üksikisikuid Eesti parimate e-teenuste konkursile, sest e-Eesti au kaitstes avaneb võimalus ka iseendale.

Hea e-teenuse kuu on toonud kiitust 35-le e-lahendusele

2010-11-16T11:48:00.001+02:00

Eesti arvutikasutajad on 1. novembril alanud hea e-teenuse kuu raames kiitnud juba 35 e-lahendust erinevatest valdkondadest.

„Kuna Eestis on täna paljuski valdav e-eluviis, siis vajavad sarnaselt hea teeninduse kuuga oma kuud ka head e-teenused, mis lubavad meil igapäevaseid asju ajada kodust lahkumata, laiendavad silmaringi või lahutavad hoopis meelt,“ selgitas MKMi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa „Sageli leiab laialt kõlapinda üksnes negatiivne kogemus ning häid asju peetakse niivõrd loomulikuks, et neid pole mõtet isegi Facebookis seinale kirjutada. Seetõttu väärivad sarnaselt headele teenindajatele kiitmist ja tunnustust ka meie mugavad ja innovatiivsed e-abimehed.“

Kahe nädalaga on veebilehe http://www.e-konkurss.net/ vahendusel internetikasutajatelt mitmel korral kiitust teeninud Riigiportaal eesti.ee, Swedbanki ja SEBi netipangad, sooduspakkumiste keskkond Deal24, korteriühistutele mõeldud veebipõhine tarkvara korteriyhistu.net, eestlaste loodud majandustarkvara ERPLY ja Piletilevi piletiostukeskkond.

E-riigi lahendustest on veel tunnustatud 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaali, Maa-ameti kaardiserverit ja Mobiil ID-d ning e-meditsiini valdkonnast Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendiportaali i-patsient ja meditsiiniportaali arst.ee.

E-äri lahendustest märgiti ära iseõppivat tööaja arvestussüsteemi Toggl, Tallinki. Estonian Airi, Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinide veebipõhiseid broneerimissüsteeme, äritarkvara Next, online konsultatsioonkeskkonda Tutoruno, küsitluskeskkonda At-Survey, elektoonseid trükiseid pakkuvat ePaberit, Piletimaailma ja pilet.ee müügikeskkondi, personaalse teenuspaketi kokkupanekut võimaldavat Starman Starti, Kummimehe rehvivahetuse broneerimissüsteemi, päevapakkumisi vahendavat Cherry.ee-d, projekti- ja ressursihaldustarkvara Ganttic, Eesti Energia iseteenindust ning If Kindlustuse e-bürood.

Hariduse vallas toodi esile Eesti e-Ülikooli keskkonda ning vaba aja veetmise osas mereinfot koondavat Surfpaperit, ERRi suusaportaali ja Eesti Loto mängukeskkonda.

Kasutajatelt kiitust teeninud IT-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parim e-teenus 2011 konkursile. Eesti parimad e-teenused valitakse välja ühtekokku kaheksas kategoorias ning iga valdkonna võitja saadetakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. Konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus nimetasid novembri hea e-teenuse kuuks, et kutsuda inimesi märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi.

Häid e-teenuseid saab kiita siin.

Inspiratsiooniseminar aitab parima e-teenuse konkursil osaleda

2010-11-08T14:46:00.019+02:00

Kui parima e-teenuse konkursil osalemine tundub keerukas, siis tule tasuta inspiratsiooniseminarile. Oma kogemusi jagavad mitmed varasematel konkurssidel edu saavutanud e-teenuste pakkujad, arendajad ning turundajad.

Aeg: teisipäev, 7.dets kl 13-16
Koht: Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Raja 4C, Tallinn
Ruum: 316

Päevakava

13.00-13.10
Katri Ristal, WSA Eesti esindaja
Tervitussõnad ja ülevaade Eesti parima e-teenuse ning World Summit Award 2011 konkursist. Katri Ristal on suunanud Eestist pärit projekte WSA konkursile alates 2005. aastast ning osalenud ka rahvusvahelise žürii töös. Katri on tegutsenud eraettevõtjana telekommunikatsiooni valdkonnas ning olnud seotud mitmete innovatiivsete projektidega disaini ja teadus-arenduse valdkonnas. Käesoleval hetkel töötab ta Eesti Kunstimuuseumi turundusjuhina.

13.10- 13.40
Janika Leoste, Lasteveeb OÜ
Lasteveeb OÜ haldab väikelastele mõeldud internetikeskkonda http://mudila.lastekas.ee, millest on tänaseks saanud ligi 30 000 kuukülastajatega vene laste ja eesti väikelaste keeleõppekeskkond. Lasteveeb OÜ võitis portaaliga e-meelelahutuse ja mängude kategoorias Eesti parim e-teenus 2009 tiitli. Janika Leoste räägib e-teenuse arendamisest ja sihtrühmani jõudmisest, samuti Eesti parima e-teenuse konkursil osalemise kogemusest.

13.40- 14.10
Silver Laus, Navirec.ee ekspordijuht
Navirec OÜ on rahvusvaheline masinapargi haldussüsteemi ja GPS seadmeid ning nende paigaldust pakkuv ettevõte. Aastal 2007 jõudis haldussüsteem NAVIREC ülemaailmsel e-innovatsioonikonkursil World Summit Award kaheksa finalisti hulka ning aastal 2010 valiti teenus European Business Award eetilise äri kategooria nominendiks. Silver Laus räägib Navireci näitel e-teenuse ekspordist välisriikidesse ning jagab kogemusi World Summit Awardil osalemisest.

14.10- 14.30 Kohvipaus

14.30- 15.00 Tõnis Hinnosaar, Altex Internet Marketing, partner ja juhatuse liige
Tõnis Hinnosaar juhib Altexis mitmeid projekte ning on eeskätt vastutav veebikeskkondade ning kampaaniate mõõtmise eest. Ta on Google Analytics’i spetsialist. Samuti on Tõnis tihedalt seotud teiste tehniliste teenuste, näiteks otsimootorite optimeerimise ning digitaalsete auditite teostamisega. Tõnis Hinnosaar räägib, mida teha ja kuidas mõelda, et hästi teostatud nutikas projekt leiaks laia kõlapinna ja kasutajaskonna.

15.00- 15.30 Yrjö Ojasaar, investeerimisfirma Solon Partners juht
Solon Partners keskendub oma ingelinvesteeringutes just rahvusvahelist potentsiaali omavatele tehnoloogiafirmadele. Yrjö Ojasaar on teinud advokaadikarjääri nii USAs kui ka Euroopas, kuid keskendub praegu eeskätt investeerimisvaldkonnale. Ta on ka Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse nõukogu liige. Seminaril jagab Yrjö Ojasaar praktilisi näpunäiteid, millistele kriteeriumidele peaks e-teenus vastama, et olla võimalike investorite jaoks atraktiivne.

15.30-16.00 Katri Ristal, WSA Eesti esindaja
Küsimused-vastused Eesti parima e-teenuse ning World Summit Award (WSA) 2011 konkurssidel osalemise kohta.

16.00 Lõppsõna ja soovi korral WSA Eesti esindaja eraviisiline konsultatsioon

Seminar on kõigile osalejatele tasuta. Üritus toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Eesti valib parimad e-teenused

2010-11-06T09:42:00.010+02:00

Täna algab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) konkurss Eesti parimate e-teenuste leidmiseks. Tegemist on ühtlasi rahvusvahelise e-lahenduste konkursi World Summit Award (WSA) 2011 Eesti eelvooruga.

„E-teenuste arendajatele pakub konkursil osalemine häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka välismaalt, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Konkursist on oodatud osa võtma kõik Eestis registreeritud e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Parimad e-teenused valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates.

Eesti parimad e-teenused osalevad aprillikuus ülemaailmsel konkursil World Summit Award, kus valitakse välja ja tutvustatakse maailma parimaid e-valdkonna sisuteenuseid ja innovatiivseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi.

Sarnased konkursid parimate e-lahenduste leidmiseks on Eestis toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid nime Parim Sisuteenus all. 2009. aastal esindas Eestit näiteks e-valitsuse ja institutsioonide kategoorias 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaal koos piiriülese digiallkirjaga (https://ettevotjaportaal.rik.ee/). 2007. aastal jõudis rahvusvahelisel konkursil e-äri kategoorias finalistide hulka sõidukite jälgimise teenus Navirec (http://ee.navirec.com/), mis hoiab muuhulgas silma peal katamaraanil „Nordea“, mille pardal Jaan Tätte ja Marko Matvere hetkel ümber maailma purjetavad.

Konkursil Eesti parim e-teenus 2011 saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini, võitjad valib žürii välja veebruaris. Konkursi tingimustega saab täpsemalt tutvuda aadressil http://www.e-konkurss.net/.

Samuti nimetasid MKM ja RIA novembri hea e-teenuse kuuks, millega kutsutakse kõiki inimesi üles märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi. Nutikatest ning mugavatest e-lahendustest saab märku anda veebilehel Kasutajate kiituse pälvinud e-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parim e-teenus 2011 konkursile.

Parima e-teenuse konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Konkursi kategooriatega saab tutvuda siin ning reeglitega siin.

Konkursil osalemiseks tuleb täita osalemisvorm (odt või rtf) ning saata see aadressile katri.ristal@artun.ee

Hea e-teenuse tunnustamise kuust Terevisioonis

2010-11-01T13:30:00.006+02:00

November on hea e-teenuse tunnustamise kuu

2010-11-01T10:05:00.001+02:00

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus nimetavad novembri hea e-teenuse kuuks ja kutsuvad märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on hea e-teenuse kuu eesmärk saada tagasisidet positiivsetest teenustest ning neid teistele eeskujuks seada. "E-teenuseid on erinevate eesmärkidega - ühed muudavad riigi inimestele lähedasemaks ja läbipaistvamaks, teised laiendavad silmaringi ja pakuvad meelelahtust. Kui teenus on hea ja seda märgatakse, siis on sellel potentsiaali ka väljaspool Eestit läbi lüüa,“ lisas Parts.

Kõik arvutikasutajad saavad häid e-teenuseid esile tuua ning nende üle arutada internetis aadressil www.e-konkurss.net. Hea e-teenuse äramärkimisel palume lisada ka lühikese põhjenduse, miks just nimetatu on parim. Kiidetavate e-teenuste kategooriad ei ole mingil viisil piiratud, oodatud on nutikad e-lahendused tervise ja hariduse valdkonnast kuni kultuuri, äri ja mängudeni.

Kasutajatelt kiitust teeninud IT-lahendusi oodatakse kandideerima ka Eesti Parim E-teenus 2011 konkursile, mis lähiajal välja kuulutatakse. Konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Parim E-teenus 2011 on ühtlasi rahvusvahelise e-lahenduste konkursi World Summit Award (WSA) 2011 Eesti eelvoor.

Häid e-teenuseid saab kiita siin.

Kiida head e-teenust!

2010-10-31T20:51:00.003+02:00

Nagu teada, on november nimetatud hea e-teenuse kuuks. Palun anna ettevõtmise õnnestumisele oma panus ja kirjuta siia kommentaariumisse Sinu jaoks parimad e-teenused. Palun lisa ka lühike põhjendus, miks just need või see üks on nimetamist väärt. Teenuste äramärkimisel pole mingeid piiranguid, need võivad olla kõikidest eluvaldkondadest.

Enim tunnustust leidnud e-teenuste autoritega võtame ühendust ning kutsume neid kandideerima konkursile Eesti parim e-teenus 2011. See on ühtlasi rahvusvahelise e-teenuste konkursi World Summit Award (WSA) 2011 Eesti eelvoor. Eesti parimad e-teenused valitakse välja ühtekokku kaheksas kategoorias ning iga valdkonna võitja saadetakse e-Eesti au kaitsma just sellele maailma parimate sisuteenuste konkursile.

Kohalik vs globaalne m-teenus 1:0

2010-09-29T20:00:00.017+03:00

Ajal, mil Tallinn oli häälestunud filmilainele, auhindas ÜRO egiidi all tegutsev World Summit Award maailma parimaid mobiiliteenuseid ja –lahendusi. 5.-8. detsembril toimub Abu Dhabis konkursi WSA-mobile finaalüritus, m-tööstusele pühendatud konverents ning näitus. “Seda üritust võiks nimetada mobiiliteenuste peaassambleeks,” märkis World Summit Award’i juhatuse esimees Peter E. Bruck.

India ja USA tootjad võtsid kumbki neli peaauhinda kaheksast WSA-mobile kategooriast. Järgnesid Venemaa ja Saksamaa mõlemad kolme esikohaga. Kokku osales 2010. aastal esmakordselt toimunud konkursil üle 420 toote ligi sajast ÜRO riigist. Eestit esindasid m-klassijuhataja, Fortumo, mobiil-ID, TaxiPal, AvaTaara ja Publification.com.

“Kui online teenuste puhul võib öelda, et globaalsus on edu aluseks, siis mobiiltelefonile loodud teenused tunduvad olevat pigem kohaliku iseloomuga,” rääkis konkursi peakorraldaja Peter E. Bruck. “Võiduprojektidest nähtub, et edukas lahendus ei nõua keerukaid või kõige kaasaegsemaid platvorme. Oluliseks osutus see, et lahendus on kasutatav kõige enamlevinud telefonidega. ”.

WSA-mobile konkursil auhinnatakse kõige väljapaistvamaid mobiililahendusi kaheksas kategoorias: m-äri, m-valitsus, m-keskkond ja tervis, m-õpe, m-meedia, m-meelelahutus, m-turism ja m-kaasamine. Igas kategoorias valis žürii välja viis võiduprojekti.

Edukaimateks riikideks on India ja USA, kes mõlemad noppisid neli auhinda.
India projekt M-Mantra for Forest and Wild Life Management aitab korraldada Madhya Pradesh’i metsandusosakonda. M-lahendus teavitab tulekahjust, aitab puude märkimisel, metskorraldusel ning loomade loendusel. Kõike seda on võimalik teha mobiiltelefoni kasutades. Väljapaistvaks peeti ka mobiilset mikropanganduslahendust Eko – branchless financial services, valitsuse loodud Many to One SMS ning ettevõtetele mõeldud mobiilset haridussüsteemi Drona – Mobile Learning Management System.

USA tootjate loodud m-lahendustest kutsutakse lavale auhindu vastu võtma USA tarbijakaitse loodud Consumer Reports Mobile Shopper App, linnaportaal Boston Connect, suhkruhaigetele suunatud WellDoc Diabetes Manager System ja immigrantidele loodud meediaplatvorm Mobile Voices.

Kolmes kategoorias noppisid auhindu Venemaa ja Saksamaa.M-äri kategoorias võidutses i-Vend, mis võimaldab arendada jaemüüki läbi tavaliste müügiautomaatide. M-meelelahutuse kategoorias kuulutati võitjaks populaarse meelelahutusportaali omlet.ru mobiiliversioon. Lahendus You Are
the Reporter võimaldab tavakodanikul edastada teateid kuulujuttudest tõsiste teemadeni.
Saksamaa project DB Navigator pakub reaalajas teavet Saksamaa riikliku transpordi ja Euroopa rongiliikluse kohta. MyHandicap App vahendab liikumispuudega inimestele infot sissepääsuvõimaluste kohta kõige erinevamatesse asutustesse restoranidest muuseumideni. Deutscher Bundestag toob uudised Saksa parlamendist otse sinu mobiiltelefoni.

Austria võitis kahes kategoorias – lahendus E. M. M. A (Excellent Mobile Medical Application) abistab haiglaid ja tervishoiuasutusi patsientide jälgimisel. Nutitelefonide kasutajatele peaks huvi pakkuma Wikitude World Browser, so esimene Augmented Reality Browser. Süsteem kombineerib reaalsust ja digitaalset infot, olles nii käepärane teejuht kui navigatsioonisüsteem.

Austraalia on loonud laiendatud reaalsust kasutava seiklusmängu noortele peredele. The Hidden Park lahendus kasutab nutitelefoni võlujõudu ning paigutab hästituntud looduskeskkonnad kohalikesse oludesse. ABC iPhone app on Austraalia rahvusringhäälingu saadete, programmide ja uudiste laienemine mobiilidesse.

Ka Suurbritannia ajaleht Guardian oli m-meedia kategoorias edukas, võimaldades mobiilset ligipääsu viimastele uudistele. Kaubanduskett Marks & Spencer võimaldab klientidel läbi mobiili vaadata tooteid ja sooritada sisseoste.

Iirimaal loodud lahendus Grace ulatab abikäe autistidele ning teistele erivajadustega lastele, pakkudes võimalust moodustada lauseid sobilike piltmärkide abil.

Finalistid läbisid mitmeastmelise valikuprotsessi – alustades oma koduriigi eelvoorust ning lõpetades rahvusvahelisel areenil, kus projekte hindas 20-liikmeline ekspertidest koosnev zhürii.
“Žüriiliikmed esindasid kõiki kontinente, neil on rikas kogemustepagas ja väga mitmekülgne erialane taust meediast telekommunikatsioonini, loovtööstusest teadus-arendusasutusteni. Hea m-teenuse tootja võib olla pärit Mehhikost, Guatemalast, Sloveeniast või Kanadast, źürii peamiseks hindamiskriteeriumiks on teenuse kasutusmugavus,” selgitas Peter E. Bruck.

WSA muutub mobiilseks

Uus aeg toob uusi väljakutseid. Täna ületab mobiilikasutus internetikasutuse ligi kolmekordselt – registreeritud mobiilteenuse kasutajaid on maailmas üle 4,4 miljardi. Mobiiltelefonid muutuvad üha targemaks ning neist on saanud ühed üsna tavalised ja isiklikud tarbeesemed igas vanuses kasutajate jaoks.

World Summit Award, kes aastast 2003 on valinud ja tunnustanud parimaid e-teenuseid, pani aluse uuele konkursile – WSA-mobile. Uus konkurss kuulutati välja 2010 aasta juunis ning selle eesmärk on parimate m-teenuste valimine ja rahvusvaheline tunnustamine.

WSA ning tema peamine koostööpartner, Abu Dhabi Systems & Information Centre püüavad konkursiga seoses vastata meid kõiki huvitavale küsimusele: „Mis m-maailmas tegelikult toimub? Mis on see, millele mõtlevad praegu vaid vähesed arendajad, kuid mis homme võib muutuda meie kõikide igapäevaelu osaks?“

WSA-mobile 2010 Eesti eelvoor

Septembri alguses toimunud Mobile Monday’l istus koos WSA-mobile Eesti eelvooru zhürii koosseisus:
Rain Rannu, Mobi Solutions
Indrek Petersoo, Ericsson Eesti
Jaak Laineste, Nutiteq
Priit Salumaa, Mooncascade
Jüri Kaljundi, Talentag.com ja Nagi.ee kaasasutaja

ning valis Eestit esindama järgmised m-teenused:

1. m-äri ja ettevõtlus (Projekti ei esitatud)

2. m-valitsus ja osalemine
Mobiil-ID / Sertifitseerimiskeskus

3. m-õpe ja haridus
m-klassijuhataja / Mobi Solutions

4. m-meelelahutus ja elustiil
AvaTaara, Location based augmented reality massively multiplayer online role-playing game / Yrgel Entertainment

5. m-turism ja kultuur
TaxiPal / TaxiPal

6. m-meedia ja uudised
Publification.com / Indilo Wireless

7. m-keskkond ja tervis (Projekti ei esitatud)

8. m-kaasamine ja jõustamine
Fortumo / Fortumo

WSA-mobile 2010 võitjad avalikustatakse detsembris 2010.

Parim e-teenus 2011

2010-08-09T17:31:00.007+03:00

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatav konkurss "Parim e-teenus 2011" algab käesoleva aasta viimastel kuudel. Eesmärk on välja valida ja tunnustada Eestis loodud kasutajasõbralikke sisuteenuseid, olgu selleks siis e-teenus, m-teenus või muu IKT lahendus.

Konkurss toimub EL struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Täpsem informatsioon lisandub edaspidi.

Parim Sisuteenus 2009

2008-12-04T10:19:00.013+02:00

Infoühiskonna konverentsil tunnustati parimaid e-lahendusi
19. veebruar 2009

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 18.02.2009

Eile, kolmandal infoühiskonna konverentsil „Tark mees taskus” tunnustati parimaid Eestis valminud e-lahendusi.

Konkursi „Parim Sisuteenus 2009” võitnud lahendused esindavad Eestit rahvusvahelisel konkursil World Summit Award(WSA), mille eesmärk on tutvustada maailma parimaid e-valdkonna sisuteenuseid ja innovatiivseid lahendusi. Seitsmes eri kategoorias kandideeris sel aastal kokku 27 lahendust, 2007. aastal osales 19 lahendust.

Auhinnad vastavalt WSA hindamiskriteeriumitele jagunesid kategooriate kaupa järgmiselt:
e-valitsus ja institutsioonid: Ettevõtjaportaal ja piiriülene digiallkiri, https://ettevotjaportaal.rik.ee/ (Registrite ja Infosüsteemide Keskus)
e-tervis ja keskkond: Tervise infosüsteem, http://www.e-tervis.ee/ (Eesti E-tervise Sihtasutus)
e-õpe ja haridus: Looduskalender, http://www.looduskalender.ee/ (MTÜ Loodushariduse Ühendus)
e-meelelahutus ja mängud: Internetikeskkond mudilastele, http://www.mudila.lastekas.ee/ (Lasteveeb OÜ)
e-kultuur ja pärand: Saaga, http://www.ra.ee/ (Rahvusarhiiv)
e-äri ja ettevõtlus: Laat.ee, http://www.laat.ee/ (MTÜ Virtuaalturg)
e-kaasamine ja osalemine: TID+ http://tidplus.net/ (E-Riigi Akadeemia); TID+ rakendamise näidisprojekt: Osalusveeb https://www.osale.ee/ (Riigikantselei)
Kategoorias e-teadus ja tehnoloogia projekte ei esitatud.

Traditsiooniliselt oli võitjatele auhinnaks Tiina Sarapuu autoritööna valminud klaasraamat, mis sümboliseerib sidet virtuaalse ja käegakatsutava maailma vahel.

Lisainfot konkursi kohta e-konkurss.blogspot.com.
Konkursi korraldas WSA Eesti esindaja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lugupidamisega Kunnar Kukk Avalike suhete osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tel: 625 6430; 5661 7130e-post: kunnar.kukk@mkm.ee

Parim Sisuteenus 2009 võitjad selgunud
17. veebruar 2009

Võrreldes eelmiste konkurssidega on tänavu esitatud projektide tase ühtlasem ning zhüriiliikmete eelistused ei langenud alati kokku.

12. veebruaril 2009 kinnitas zhürii oma otsuse. Parim sisuteenus 2009 võitjad on ning konkursile World Summit Award 2009 on otsustatud esitada:

e-valitsus ja institutsioonid: Ettevõtjaportaal ja piiriülene digiallkiri
e-tervis ja keskkond: Tervise infosüsteem
e-õpe ja haridus: Looduskalender
e-meelelahutus ja mängud: Insternetikeskkond mudilastele
e-kultuur ja pärand: Saaga (Rahvusarhiivi digiteeritud allikad)
e-teadus ja tehnoloogia: projekte ei esitatud
e-äri ja ettevõtlus: Laat.ee
e-kaasamine ja osalemine: TID+; TID+ rakendamise näidisprojekt: Osalusveeb

Parim Sisuteenus 2009 võitjatele antakse üle auhinnad 17. veebruaril 2009 toimuval infoühiskonna aastakonverentsil "Tark mees taskus". Traditsiooniliselt on auhinnaks Tiina Sarapuu autoritööna valminud klaasraamat, sümboliseerides oma kahetise olemusega sidet virtuaalse ja käegakatsutava maailma vahel, nagu sisuteenused seda on :)

World Summit Award 2009 zhürii koguneb aprilli esimesel nädalal, tulemused avalikustatakse hiljemalt juuni alguses.

6. veebruaril 2009 toimus zhürii koosolek
8. veebruar 2009

Kõik esitatud projektid kvalifitseerusid.

Zhürii ettepanekul muudeti Riigikantselei esitatud projekti "Osalusveeb" kategooriat ning projekt konkureeris e-kaasamise kategoorias (esitatud e-valitsus ja institutsioonid).

Zhürii on teeb otsuse 12. veebruariks 2009.
Osalejatega võetakse ühendust.
Võitjaid autasustatakse 17. veebruaril e-Eesti konverentsil http://www.riso.ee/et/koordineerimine/yritused/konverents_2009

Konkursile "Parim sisuteenus 2009" esitatud projektid

e-valitsus ja institutsioonid
e-Maksekäsk http://www.rik.ee/ Registrite ja Infosüsteemide keskus
e-Kinnisturaamat http://www.rik.ee/ Registriste ja Infosüsteemide keskus
e-Äriregister http://www.rik.ee/ Registriste ja Infosüsteemide keskus
Ettevõtjaportaal ja piiriülene digiallkiri http://www.rik.ee/ Registriste ja Infosüsteemide keskus
Flashanimatsioon "Jussi lipumultikad" http://www.lastekas.ee/ Lasteveeb OÜ
Paberivaba ARK http://www.ark.ee/ Eesti Riiklik Autoregistrikeskus

e-tervis ja keskkond
Tervise infosüsteem http://www.e-tervis.ee/ Eesti E-tervise Sihtasutus
Flashanimatsioon "Mare päästab" http://www.lastekas.ee/ Lasteveeb OÜ
Käi Jala! Terviseedenduskeskkond http://www.kaijala.ee/ Spordiklubi Liikumine MTÜ

e-õpe ja haridus
Lugeda on mõnus http://www.lom.edu.ee/ Tallinna Nõmme Gümnaasium
Flashanimatsioon "Prantsa" http://www.lastekas.ee/ Lasteveeb OÜ
ISC-keskkond http://isc.dcc.ttu.ee/ Tallinna Tehnikaülikool
Tarkuseraamat internetis http://www.kuidas.ee/ Fred Luhamaa
Looduskalender http://www.looduskalender.ee/ MTÜ Loodushariduse Ühendus
Materjalimaailm http://www.physic.ut.ee/~jaakk/ TÜ Füüsika Instituut

e-meelelahutus ja mängud
Blog.tr.ee http://www.blog.tr.ee/ OÜ Tr.ee
Insternetikeskkond mudilastele http://www.mudila.lastekas.ee/ Lasteveeb OÜ

e-kultuur
Saaga (Rahvusarhiivi digiteeritud allikad) http://www.ra.ee/ Rahvusarhiiv

e-teadus ja tehnoloogia
Projekte ei esitatud

e-äri
Dokumendipunkt http://www.dokumendipunkt.ee/ Kaubandusvõrk OÜ
Innomet infosüsteem http://www.innomet.ee/ SA Innomet
Navirec sõiduki jälgimise süsteem http://www.navirec.ee/ Tracking Center OÜ
Sposo.com http://www.sopso.com/ Sopso.com OÜ
sals.a http://www.kfpsalsa.de/ KFP Development OÜ
Laat.ee http://www.laat.ee/ MTÜ Virtuaalturg

e-majandus
http://www.e-majandus.ee/ Information For You OÜ

e-kaasamine
TID+ http://www.tidplus.net/ e-Governance Academy
Osalusveeb http://www.osale.ee/ Riigikantselei

Konkursi Parim Sisuteenus 2009 zhürii
30. jaanuar 2009

Margus Püüa, MKM Riigi infosüsteemide osakond
Monika Saarmann, MKM Riigi infosüsteemide osakond
Kalle Arula, MKM Riigi infosüsteemide arenduskeskus
Jaan Oruaas - Focus IT
Kaido Kikkas - IT Kolledz, TLÜ
Ando Urbas - Praktiline Arvutikasutaja
Rain Rannu - Mobi Solutions, WSA 2005 ja 2007 osaleja
Katri Ristal - World Summit Award Eesti esindaja

Zhürii koguneb 6. veebruaril 2009.
Võitjaid autasustatakse 17. veebruaril toimuval e-Eesti konverentsil.
Võiduprojektid esitatakse rahvusvahelisele sisuteenuste konkursile World Summit Award 2009.

Parim Sisuteenus 2009

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja kuulutanud konkursi Parim Sisuteenus 2009. Eesmärk on välja valida ja tunnustada Eestis loodud kasutajasõbralikke sisuteenuseid, olgu selleks siis e-teenus, m-teenus või muu IKT lahendus. Parim Sisuteenus 2009 on ühtlasi rahvusvahelise sisuteenuste konkursi World Summit Award 2009 Eesti eelvoor.

Võistluse kategooriaid on kaheksa: e-õpe, e-kultuur, e-teadus, e-valitsus, e-tervis, e-äri, e-meelelahutus, e-kaasamine.

Konkursist on oodatud osa võtma kõik Eestis registreeritud ja erinevaid sisuteenuseid arendavad firmad, organisatsioonid ja üksikisikud. Konkursile esitatav projekt peab olema valmis kasutamiseks.

Eesti eelvooru projektide esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2009. Konkursi võitjad kuulutatakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi iga-aastasel e-Eesti konverentsil 17. veebruaril 2009. Igast kategooriast saab rahvusvahelisele konkursile Eestit esindama minna üks projekt. World Summit Award 2009 rahvusvahelise konkursi võitjad kuulutatakse välja aprillis 2009.

Konkursi kontaktisik on WSA Eesti esindaja Katri Ristal katri.ristal@artun.ee.ee, tel 56 54 654, kes jagab lahkelt täiendavat info nii konkursi kui taotluse esitamise kohta.

World Summit Award

2008-11-27T12:07:00.014+02:00

World Summit Award on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on välja valida ja tutvustada maailma parimaid e-valdkonna sisuteenuseid ja innovatiivseid IKT-lahendusi.

World Summit Award (WSA) on International Center for New Media (ICNM) poolt korraldatav rahvusvaheline konkurss mis sai alguse 2003. aastal ÜRO World Summit on the Information Society (WSIS) raames.

WSA eesmärgiks on välja valida ja tutvustada maailma parimaid e-lahendusi ja innovatiivseid IKT-teenuseid. Konkursil osaleb enam kui 160 riiki. Läbi rahvuslike eelvoorude, konkursside ja rahvusvahelise zhüriiprotsessi demonstreerib WSA e-lahenduste kohalikku eripära ja nutikust IKT kasutamisel.

WSA on justkui ülemaailmne keskpunkt neile, kes väärtustavad kohalike e-lahenduste tähtsust eesmärgiga muuta tänane infoühiskond kasutajasõbralikumaks ja ligipääsetavamaks.

WSA toetab sisuteenustega tegelevat ettevõtlust ning IKT loova kasutamise läbi majanduslikku ja kultuurilist arengut. WSA toetab ÜRO arengueesmärke (Millennium Development Goals) vaesuse, näljahäda ja haiguste peatamisel, looduskeskkonna säästmisel ja naiste võrdõiguslikkuse tagamisel.

WSA on ülemaailmne projekt, mis on avatud kõigile, kes soovivad aidata kaasa suurepäraste sisuteenuste loomisele ja arengule tänapäevases infoühiskonnas. WSA-l on koostööpartnereid rohkem kui 160 ÜRO liikmesriigis ja ta ootab enesega liituma uusi partnereid kõikjalt üle maailma.

WSA missioon
WSA aitab edendada ülemaailmset infoühiskonda, mis võimaldab kõigil inimestel luua, vastu võtta ja jagada informatsiooni ja teadmisi enda majanduslikuks, sotsiaalseks, kultuuriliseks ja poliitiliseks hüvanguks. ÜRO infoühiskonna-alane tippkohtumine (WSIS), mida peeti 2003. aasta detsembris Genfis ja 2005. aastal Tunises, püüab seda eesmärki ellu viia ning 2015. aastal vaatab ÜRO peaassamblee selle tegevuskava uuesti üle.

World Summit Awardi konkurssi viiakse läbi WSIS-i ja selle järelprotsessi raames, mida korraldab ÜRO ülemaailmne IKT- ja arenguallianss. WSA juhib ÜRO tähelepanu globaalsetele püüetele toetada ja arendada kõrgkvaliteedilist e-sisuteenust ja innovatiivseid IKT-lahendusi. Valides, esitledes ja tutvustades selle valdkonna parimaid tooteid üle maailma, toetab WSA digitaalse lõhe ületamist ja sisulise tühimiku vähendamist. WSA teeb koostööd vastavate ÜRO organisatsioonide ja agentuuridega nagu UNESCO ja UNIDO, kõigi ÜRO liikmesriikide valitsuste ja agentuuride, IKT-ettevõtete ja e-äriorganisatsioonide, MTÜ-de ja kodanikuühiskonnaga.

Mis on digitaalne lõhe?
Suured ebavõrdsused informatsiooni ja sidetehnoloogia kättesaadavuses on tänapäeva globaalse infoühiskonna tõsiasi. Paljudes maailma riikides on ligipääs tavalisele telefonile endiselt tõsine katsumus, samal ajal kui teistes riikides on püsiühendusega interneti kasutamine muutunud igapäevaseks nähtuseks.

Digitaalsed lõhed ei haiguta tänapäeval mitte üksnes inforikaste ja infovaeste riikide vahel, vaid iseloomustavad ka enamiku, kui mitte kõigi ühiskondade sisemist olukorda.

WSA käsitleb digitaalset lõhele nii kättesaadavuse kui ka IKT-de kasutamise seisukohast. Selleks, et saada jagu infovaesusest ja kasutada hästi ära IKT kättesaadavust, on vaja oskusi ja teadmisi nii lahenduste kui ka sisuteenuste osas.

Mis on sisuline tühimik?
Info- ja sidetehnoloogiad ulatuvad kõikjale ning muutuvad iga päevaga üha võimsamaks. Pilte, tekste ja andmeid saadetakse ja võetakse vastu kiiremini ja sihipärasemalt kõikjal üle maailma.

Hea sisuteenus ja kvaliteetsed lahendused nõuavad aega. Nende kasutamine ei saa olla kiirem kui inimeste võime neid kasutada ja tundma õppida, tähele panna ja hallata. Hea sisu ja kvaliteetsete lahenduste loomiseks on vaja ressursse. Nende kujundamiseks ja arenduseks läheb vaja loomingulist kujutlusvõimet ja insenerioskusi.

Sisuline tühimik on selle tagajärg, et tehnoloogiale on pööratud rohkem tähelepanu kui sisule.

WSA korraldusorganisatsioon ICNM
WSA ja selle globaalse võrgustiku tegevust koordineerib Rahvusvahelise Uue Meedia Keskuse (International Center for New Media, ICNM) WSA büroo. ICNM on sõltumatu mittetulunduslik organisatsioon, mille peakorter asub Austrias. ICNM-i eesmärk on propageerida innovatsiooni ja loovust multimeedias ja internetis parima rakenduse väljavalimise ja demonstreerimise abil.

ICNM-i projekte, mille hulka kuuluvad EUROPRIX Multimedia Awards ja Austrian State Prize for Multimedia & e-Business, toetavad avalikud fondid ja erasponsorid.

ICNM-i auesimees on Research Studios Austria peadirektor, professor dr Peter A. Bruck.

Põhitegevused
WSA auhinnatseremoonia (WSA Gala)
WSA auhinnatseremoonia toob kokku rahvusvahelise e-sisuteenuste ja IKT-tööstuse rahvusvahelisi juhte ja innovaatoreid, loojaid ja kujundajaid, ettevõtjaid ja aktiviste. Tseremoonia meelitab kohale kõrgeid külalisi kõikjalt üle maailma, nende seas riigijuhte ja valitsuste esindajaid, ÜRO agentuuride ametnikke ja erasektori juhte, kes annavad isiklikult üle ülemaailmse e-sisuteenuste konkursi auhindu. 2003. ja 2005. aasta auhinnatseremooniad peeti ühenduses ÜRO infoühiskonna-alase tippkohtumisega Genfis ja Tunises, 2007. aasta tseremoonia toimus Globaalse Foorumi raames Veneetsias. 2009. aasta tseremoonia toimub Monterreys Mehhikos.

Ülemaailmsed e-sisu tippkohtumised
E-sisu tippkohtumised pakuvad ainulaadset võimalust tutvuda uue interaktiivse sisu ja innovatiivsete tehnoloogialahendustega, mis edendavad kohalikku ja riiklikku sisutootmist. Need on aluseks suhtluseks ja teadmistevahetuseks ning need tutvustavad parimaid e-sisualaseid ettevõtmisi kõikjalt üle maailma. Viimasel ajal on WSA korraldanud tippkohtumisi Hongkongis, Viinis ja Jerevanis.

Riiklikud Road Show’d ja näitused
WSA Road Show’sid korraldab ja viib läbi riiklikul tasandil ning koordineerib ja toetab ülemaailmsel tasandil WSA büroo. Need üritused toetavad rajatiste ehitamist vastavas piirkonnas, demonstreerivad kohalike sisutootjate saavutusi ning julgustavad riikidevahelist ettevõtlust ja teadmistevahetust. Viimase kahe aasta jooksul on WSA toetanud ettevõtmisi 5 mandril ja rohkem kui 20 riigis. Praegu käimasolev WSA Road Show toimub aastail 2008-2009.

Üldinfo
World Summit Award on ülemaailmne konkurss, mis valib välja parimad sooritused e-sisuteenuste ja innovatiivsete IKT-lahenduste vallas. Konkurss tõestab, et uus meedia peab oma lubadust ja suudab aidata kaasa parema maailma kujundamises. See tõstab rahva teadlikkust nutikate sisuideede ja kavalate rakenduste osas, aidates nõnda turundada kõrgekvaliteedilisi multimeediatooteid.

E-sisutooted ja IKT-rakendused kandideerivad WSA-le riiklike konkursside kaudu. Riiklikud võitjad WSA kaheksas kategoorias esitab WSA-le iga riigi peaekspert riikliku žürii otsuste põhjal. Kui avatud riiklikku konkurssi ei toimu, korraldavad peaeksperdid riikliku valikupaneeli, mis valib objektiivsel ja ausal teel välja riigi parimad esindajad.

Konkursi reeglid, hindamise põhimõtted

2008-11-27T11:45:00.018+02:00

* Konkurss "Parim e-teenus 2011", mis on ühtlase World Summit Award 2011 Eesti eelvoor, on avatud kõikidele sisutööstuses tegutsevatele firmadele, organisatsioonidele ja üksikisikutele igas riigis, mis kuulub ÜROsse.
* Lõppvõistlusel saab osaleda: (1) oma maa eksperdi soovitusel; (2) oma maa eksperdi moodustatud WSA komitee soovitusel; (3) rahvusliku eelvooru võitja.
* Konkurss "Parim e-teenus 2011" kuulutatakse välja novembris 2010 ning kandideerimise tähtaeg on 16.01.2011.
* Projekti platvorm ega selle tööviisid ei ole mingil viisil piiratud.
* Kõik esitatavad tööd peavad olema valmis tooted. Visandeid, demosid või lõpetamata proovieksemplare ei aktsepteerita.
*Projekt või selle parandusversioon peab olema valminud hiljem kui 1.01.2009.
* Varasematel aastatel auhinnatud projektide korduvesitamine ei ole lubatud.
* Tootja peab omama autoriõigust kõikidele tootes kasutatud piltidele, helile, sisule jne. Kasutatud tarkvara peab olema seaduslik.
* Toode võib olla igas ÜRO ametlikus keeles. Info tootja ning projekti kohta tuleb rahvusvahelisele lõppvõistlusele esitada inglise keeles.
* Konkreetse projekti saab võistlusele esitada vaid ühes kategoorias. Juhul, kui organisatsioon/ettevõte/tiim soovib osaleda mitme projektiga, on nõutav iga toote eraldi registreerimine.
* Konkursile esitatud materjalid (CD, voldik, kasutusjuhend, jmt) ei kuulu tagastamisele. Üks koopia igast esitatud tööst säilitatakse WSA arhiivis. Arhiivis paiknevaid materjale ei kasutata kommertseesmärkidel.
* Mittetäielikud ja/või WSA reeglitega vastuolus olevad projektid diskvalifitseeritakse tootjat sellest eraldi teavitamata ning see otsus edasikaebamisele ei kuulu.
* Konkursile registreerumine ja toote esitamine hindamisele ei anna osalejale mingeid eeliseid ega soodustusi ega anna alust neid ka nõuda.
* Projekti esitajad vastutab ise oma too(de)te tõrgeteta funktsioneerimise eest.
* Juhul, kuid WSA lõppvõistlusel osalev tootja soovib toote näitlikustamiseks saata lisamatejale (kasutusjuhend, reklaammaterjal, näidistoode, CD, vmt), peab nimetatud materjal jõudma WSA peakontorisse hiljemalt 31. märtsil 2011. WSA ega WSA esindaja ei kanna seesuguste lisamaterjalide ega projekti konkursile esitamisega kaasnevaid kulusid (postikulu, disainitööd, vmt). Kõik projekti konkursile esitamisega kaasnevad kulud kannab tootja.
* Esitatavad projektid peavad olema kooskõlas ÜRO inimõiguste deklaratsiooniga. Sõda, vägivalda, pettust, rassismi või diskrimineerimist soodustavate projektide esitamine konkursile on keelatud ning isegi, kuid selline projekt esitatakse, ei jõua see hindamisele. Hindamiselt eemaldatakse ka projektid, mis rikuvad rahvusvahelist autoriõiguse seadust ja häid tavasid.
* WSA konkursi organiseerijatel on õigus tagasi lükata projekt ilma täiendavaid selgitusi andmata. WSA organisaatorid ei vastuta esitatud tööde, nende sisu ega kasutatud informatsiooni õigsuse eest.
* Konkursile registreerumisega aktsepteerib osaleja WSA konkursi reegleid.

HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Hindamise põhikriteeriumiks on lisandväärtus kasutajale ja e-teenuse eesmärgipärasus.
Žürii meeleheaks ja võimalikuks mõjutamiseks arendatud lisavõimalused ei varjuta mingil juhul projekti põhiideed. Projekti vastavuse võistluse kategooriale otsustab žürii. Otsus lähtub igal võimalikul juhul konkursi eesmärgist, reeglitest ja häälteenamusest.

Peamisteks hindamiskriteeriumiteks on:
- teenuse kvaliteet ja põhjalikkus
- kasutusmugavus: funktsionaalsus, navigeeritavus, orienteeritavus
- multimeedia ja interaktiivsusega antud lisaväärtus
- atraktiivne disain (graafika/heli esteetiline väärtus)
- tehniline meisterlikkus
- ülemaailmse infoühiskonna strateegiline arendamine
- kättesaadavus vastavalt W3C-le (http://www.w3.org/)

KONKURSI KATEGOORIAD

Tervis, poliitika, ettevõtlus, teadus, haridus, kultuur, samuti meelelahutus – need on kõige igapäevasemad teemad meie elus. Selleks, et inimestel oleks võimalik nende valdkondadega kõige paremal viisil kursis olla, on loodud palju erinevaid e-lahendusi. WSA on grupeerinud need kaheksasse kategooriasse:

1. e-valitsus ja institutsioonid
Üksikisikutele, ettevõtetele ja organisatsioonidele täieliku teenustevaliku pakkumine eesmärgiga märkimisväärselt arendada nii organisatsioone kui demokraatlikke protsesse ning toetada avalike poliitikate läbipaistvust; infovahetuse kvaliteedi ja efektiivsuse toetamine; kodanike osaluse tugevdamine infoühiskonna otsustusprotsessides.

2. e-tervis ja keskkondKliendikeskse tervishoiumudeli arendamine ja sihtgruppide vahelise koostöö soodustamine kasutades selleks IKT võimalusi, sh kaasates interneti-tehnoloogiaid erinevate tervisega seotud valdkondade ja tervishoiusüsteemi haldamises; patsientide, professionaalide, tervishoiuteenuse osutajate ja poliitikakujundajate vajaduste rahuldamine.

3. e-õpe ja haridus
Õppuri vajaduste rahuldamine teadmiste ja oskuste omandamisel kompleksses ja globaliseeruvas maailmas; koolide, ülikoolide ja teiste haridusasutuste õppematerjalide muutmine interaktiivseks ja isikule suunatuks ning nende kättesaadavaks tegemine; aktiivsete e-õppe kogukondade, sihtmudelite, korporatiiv- ja elukestva õppe lahenduste loomine.

4. e-meelelahutus ja mängud
Digitaliseeritud meelelahutustoodete ning –teenuste pakkumine; kasutaja meelelahutamine maailma keelte ja kultuuride paljususes; ühesuunalisest kahesuunaliseks, ühelt mängijalt kahele mängijale liikumise toetamine, interaktiivne meelelahutus ning analoog- ja digitaalplatvormi vaheline sünergia.

5. e-kultuur ja pärand
Kultuuripärandi säilitamine ja esitlemine vastavalt tuleviku väljakutsetele; väärtuslike kultuurivarade esitlemine selgelt ja informatiivselt kasutades selleks kõige kaasaegsemat tehnoloogiat; kultuuride, subkultuuride ja mitmekeelsete ühiskondade arendamine.

6. e-teadus ja tehnoloogia
Teaduse võtmevaldkondade koostöö ning seda võimaldava uue generatsiooni infrastruktuuri toetamine; teaduslike protsesside arendamiseks ja esitlemiseks vajalike meetmete tagamine ja nende kättesaadavaks tegemine kodanikele; teaduslike projektide väljendamine läbi uue meedia.

7. e-äri ja ettevõtlusÄriprotsesside toetamine ja optimeerimine; uute ärimudelite loomine e- ja m-kaubanduses, ettevõtete omavahelises ning ettevõtte ja kliendi vahelises tegevuses ja interneti turvalisuses; SMEde toetamine turul; IKT kasutamine ostmiseks, müümiseks, teenuste pakkumiseks ja koostöö tegemiseks.

8. e-kaasamine ja osalemine
Kõik meetmed, mis toetavad integratsiooni infoühiskonda; vähimarenenud maade teadmiste taseme tõstmine; digitaalse jagunemise ja vahe vähendamine tehnoloogiakesksete ja tehnoloogias mahajäänud kogukondade ning gruppide vahel (näit maapiirkond, naised); ühiskondade ühendamine ja poliitilise osaluse suurendamine IKT vahendeid kasutades.

Konkursi kategooriad

2008-11-27T11:45:00.014+02:00

Tervis, poliitika, ettevõtlus, teadus, haridus, kultuur, samuti meelelahutus – need on kõige igapäevasemad teemad meie elus. Selleks, et inimestel oleks võimalik nende valdkondadega kõige paremal viisil kursis olla, on loodud palju erinevaid e-lahendusi. WSA on grupeerinud need kaheksasse kategooriasse:

1. e-valitsus ja institutsioonid
Üksikisikutele, ettevõtetele ja organisatsioonidele täieliku teenustevaliku pakkumine eesmärgiga märkimisväärselt arendada nii organisatsioone kui demokraatlikke protsesse ning toetada avalike poliitikate läbipaistvust; infovahetuse kvaliteedi ja efektiivsuse toetamine; kodanike osaluse tugevdamine infoühiskonna otsustusprotsessides.

2. e-tervis ja keskkond
Kliendikeskse tervishoiumudeli arendamine ja sihtgruppide vahelise koostöö soodustamine kasutades selleks IKT võimalusi, sh kaasates interneti-tehnoloogiaid erinevate tervisega seotud valdkondade ja tervishoiusüsteemi haldamises; patsientide, professionaalide, tervishoiuteenuse osutajate ja poliitikakujundajate vajaduste rahuldamine.

3. e-õpe ja haridus
Õppuri vajaduste rahuldamine teadmiste ja oskuste omandamisel kompleksses ja globaliseeruvas maailmas; koolide, ülikoolide ja teiste haridusasutuste õppematerjalide muutmine interaktiivseks ja isikule suunatuks ning nende kättesaadavaks tegemine; aktiivsete e-õppe kogukondade, sihtmudelite, korporatiiv- ja elukestva õppe lahenduste loomine.

4. e-meelelahutus ja mängud
Digitaliseeritud meelelahutustoodete ning –teenuste pakkumine; kasutaja meelelahutamine maailma keelte ja kultuuride paljususes; ühesuunalisest kahesuunaliseks, ühelt mängijalt kahele mängijale liikumise toetamine, interaktiivne meelelahutus ning analoog- ja digitaalplatvormi vaheline sünergia.

5. e-kultuur ja pärand
Kultuuripärandi säilitamine ja esitlemine vastavalt tuleviku väljakutsetele; väärtuslike kultuurivarade esitlemine selgelt ja informatiivselt kasutades selleks kõige kaasaegsemat tehnoloogiat; kultuuride, subkultuuride ja mitmekeelsete ühiskondade arendamine.

6. e-teadus ja tehnoloogia
Teaduse võtmevaldkondade koostöö ning seda võimaldava uue generatsiooni infrastruktuuri toetamine; teaduslike protsesside arendamiseks ja esitlemiseks vajalike meetmete tagamine ja nende kättesaadavaks tegemine kodanikele; teaduslike projektide väljendamine läbi uue meedia.
7. e-äri ja ettevõtlus
Äriprotsesside toetamine ja optimeerimine; uute ärimudelite loomine e- ja m-kaubanduses, ettevõtete omavahelises ning ettevõtte ja kliendi vahelises tegevuses ja interneti turvalisuses; SMEde toetamine turul; IKT kasutamine ostmiseks, müümiseks, teenuste pakkumiseks ja koostöö tegemiseks.

8. e-kaasamine ja osalemine
Kõik meetmed, mis toetavad integratsiooni infoühiskonda; vähimarenenud maade teadmiste taseme tõstmine; digitaalse jagunemise ja vahe vähendamine tehnoloogiakesksete ja tehnoloogias mahajäänud kogukondade ning gruppide vahel (näit maapiirkond, naised); ühiskondade ühendamine ja poliitilise osaluse suurendamine IKT vahendeid kasutades.

Hindamise põhimõtted

2008-11-27T11:44:00.004+02:00

Hindamise põhikriteeriumiks on lisaväärtus kasutajale ja e-contenti eesmärgipärasus. Žürii meeleheaks ja võimalikuks mõjutamiseks arendatud lisavõimalused ei varjuta mingil juhul projekti põhi-ideed. Projekti vastavuse võistluse kategooriale otsustab žürii. Otsus lähtub igal võimalikul juhul konkursi eesmärgist, reeglitest ja häälteenamusest.

Peamisteks hindamiskriteeriumiteks on:

sisuteenuse kvaliteet ja põhjalikkus
kasutusmugavus: funktsionaalsus, navigeeritavus, orienteeritavus
multimeedia ja interaktiivsusega antud lisaväärtus
atraktiivne disain (graafika/heli esteetiline väärtus)
tehniline meisterlikkus
ülemaailmse infoühiskonna strateegiline arendamine
kättesaadavus vastavalt WC3-le (http://www.w3.org)

WSA 2007

2008-11-27T11:40:00.012+02:00

2007. aastal toimunud WSA rahvusvahelisel konkursil Eestit esindanud viis e-projekti võistlesid ligi tuhande projektiga 168-lt maalt. Edukaimaks Eesti projektiks oli Tracking Center OÜ poolt loodud sõidukite jälgimise teenus Navirec, mis jõudis eÄri kategoorias kaheksa esimese finalisti hulka.

Rahvusvahelise žürii töös osalenud Katri Ristali kommentaarid: "Lõppvoorus osalenud projektide tase oli ääretult erinev. See oli mõjutatud nii riigi IKT arengutasemest, kui ka rahalistest võimalustest. Mitmel juhul ilmselt ka kohaliku žürii otsusest just antud projekt välja valida ja võistlema saata. Võiduprojektide, kuid ka paljude teiste osalenud projektide, puhul tuleb ära märkida nii nende uut mõttemudelit kui igas mõttes jätkusuutlikkuse propageerimist. Samas tuleb tõdeda, et mitmed väga innovatiivsed projektid kahjuks eelvoorust edasi ei jõudnud. Paaril juhul oli põhjuseks mitte veel lõplikult toimiv kasutajaliides, või oli lahendus nii ootamatu, et muutis meile loogilised ja elu lihtsamaks muutvad teenused täielikuks müstikaks.

Võiduprojektidest

e-valitsus
Kategooria eesmärk: kodanike teenindamine ja avalike teenuste kättesaadavaks muutmine.
Eestit esindas Registrite ja Infosüsteemide Keskus projektiga "Firmaomanikuks 12-minutiga". Mingil põhjusel ei õnnestunud žüriil süsteemi siseneda ja projekt jäeti korvale. Õnnetuseks oli analoogse projekti esitanud ka Singapur. Nende projekt sisaldas lisaks firma registreerimise võimalusele palju nõuandeid ettevõtlusega alustamiseks ning sellega tegelemiseks, olles pigem laiahaardeline ettevõtlusportaal. Finaali ei jõudnud aga ka Singapuri projekt, sest üldise arengu taustal olid need mõlemad häbitult innovatiivsed ja pigem niši- kui laiatarbeteenused.

ATM Express Government (Mehhiko) – Valitsusasutuste teenuste kättesaadavaks tegemine läbi sularahaautomaatide. Äaretult huvitav projekt, mis reaalsuses ka toimib.
Money and Politics maplight.org (USA) – poliitikute ja raha omavahelistest seostest, võimaldades ajada jälgi, kes kust toetust on saanud, kes on kellega seotud jne.
citizensinformation.ie (Iirimaa) – infoportaal kodanikele.
borger.dk/citizen.dk (Taani) – infoportaal kodanikele.
Lower House of German Parliament bundestag.de (Saksamaa) – Võimalus jälgida seadusloomet ja selles osaleda (pisut nagu TOM)

e-tervis
Kliendikeskse tervishoiumudeli arendamine, kus eesmärgiks on erinevate tervisevaldkondade kaasamine ja tervishoiusüsteemi haldamine. Eestist projekti ei esitatud.

kilogram coach, kilocoach.kurier.at (Austria) – andmebaas liikumise ja tarvitatavate toiduainete jälgimiseks ja planeerimiseks.
hiv.gov.gy (Ghana), rahvusliku aidsiprogrammi veeb.
ratemyhospital.ie (Iirimaa) – tagasiside haiglate töö kohta.
Araabia keele videofoneetika õpe (Kuveit) – kõnehäirete ravis kasutatav tarkvara.
Medicin Kombination, medicinkombination.dk (Taani) – ravimite koostist ja eri ravimite koostoimet kajastav veebiteenus.

e-õpe
Eestit esindas Mobi Solutionsi M-Klassijuhataja teenus.
Kuigi geniaalsus peitub lihtsuses, siis selles kategoorias lõid platsi puhtaks suurejoonelised õppeprogrammid. Oli mida vaatada ja kadestada.

Hafss (Egiptus) – araabia keele õppeprogramm CD-l (tutvustav video YouTube'is)
Geomeetria: mängu ja parima hinde vahel! (Rumeenia) – geomeetria õppeprogramm CD-l.
MusicBus (Itaalia) – interaktiivne muusikaõppe programm CD-l
Eureka, designmate.com (India) – online õppekeskkond halva haridusinfrastruktuuriga piirkondadele.
Numeropolis, http://www.numeropolis.com/ (Venezuela) – matemaatika õpetamise veebikeskkond.

e-meelelahutus
Eesti žürii poolt välja valitud blogisid koondav portaal blog.tr.ee ei kinnitanud teadmata põhjusel oma osalemist ning seetõttu jäi Eesti selles kategoorias esindajata. Arvestades teisi projekte, oleks blogide portaal ilmselt palju huvi äratanud.

Indigo, indigomedia.com (Mehhiko) – digitaalne multimeediaajakiri.
Xplus, xplus.com (Hiina) – digitaalsete raamatute ja ajakirjade väljaandmise ja levitamise keskkond.
Desert Rebel, desertrebel.com (Prantsusmaa) – eri maailma riikides vastupanukultuuri tutvustavate dokumentaalfilmide sari.
Mundo Binario, mundobinario.net (Venezuela) – maailma suurim arvuti: multimeedia-lõbustuspark.
Poisid ja tüdrukud, kids.islamweb.net (Qatar) – hariduslik meelelahutusportaal islamiriikide lastele.

e-kultuur
Eestit esindas Valdo Prausti koostatud Eesti mõisate portaal. Väga suurejoonelisi portaale ja andmebaase eri kultuurivaldkondadest esitasid ka mitu teist riiki, kuid kahjuks ei jõudnud finaali neist ükski.

Te Puia (Uus-Meremaa) – interaktiivsed näitused ja galeriid.
City of David, cityofdavid.org.il (Iisrael) – interaktiivne näitus.
Participatory 3D GIS Modelling Exercise for Resource Use, Development Planning and Safeguarding Intangible Cultural Heritage in Fiji (Fiji) – Fidži kultuuripärandi geograafiline kaardistamine.
Das Ende des Schweigens, http://www.auschwitzprozess.hr-online.de/ (Saksamaa) – multimeediadokumentaal Auschwitzi protsessist. Tekitas tulise vaidluse, kas seda on vaja üldse ära märkida või tuleks hoopis kõrvale jätta.
Guatemala interaktiivne veeb (Guatemala) – interaktiivne virtuaalne näitus Guatemalast.

e-teadus
Eestit esindas Tartu Ülikooli Raamatukogu Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu EEVA.
Kategooria tekitas suurt arutelu, et miks ja kellele need projektid vajalikud on – kas teadlastele või tavakodanikule. Lõpuks jõuti konsensusele, et vajalikud on nad nii ühele kui teisele ja eesmärgiks on teadussaavutuste ja -arengute omavaheline jagamine ning ühtsete platvormide valjatöötamine.

Hiina digitaalne teadus- ja tehnoloogiamuuseum, http://www.cdstm.net.cn/ (Hiina).
Geneious Pro, geneious.com (Uus-Meremaa) – keskkond, mis võimaldab teadlastel otsida, korraldada ja analüüsida geneetilist informatsiooni.
Le Metope di Selinunte (Itaalia) – virtuaalne arheoloogiline piirkond ja muuseum.
Virtuaalne aatomienergia muuseum, museum.rosenergoatom.ru (Venemaa).
Kuuba teadusvõrgustiku portaal redciencia.cu (Kuuba).

e-äri
Eestit esindas Tracking Center OÜ sõidukite jälgimissüsteemiga Navirec. Tegemist oli Eesti edukaima projektiga, mis pääses kaheksa finalisti hulka. Mitmed riigid tundsid projekti vastu huvi.
Suurepärase projekti esitas Uus-Meremaa: portaal ponoko.com, mis viib kokku disainerid ja tootjad, võimaldades samas oma idee nii digitaalsete tööriistade kui ka reaalsete materjalidega realiseerida. Kahjuks ei olnud portaal veel kasutusvalmis ning žürii pidi selle kahjutundega kõrvale jätma.

National Financiera, nafin.com (Mehhiko) – e-pangandus väikestele ja keskmise suurusega firmadele.
KIVA micro finance, kiva.org (USA) – suurepärane uus mõttemudel, kus viiakse kokku väikeettevõtjad ja laenuandjad üle maailma, laenusummad alates 25 dollarist. Võimalus ka Eesti väikeettevõtjaile, kellele pank ega teised organisatsioonid ei ole nõus piisavalt väikest summat laenama.
DigitalCopyright.hk (Hiina) – digitaalsete toodete ostukoht, väidetavalt on ka autorikaitsega seal kõik korras.
Merino innovatsiooniportaal http://www.merinoinnovation.com/ (Austraalia) – mida kõike saab teha meriino villast, suurepärane näide nn vana materjali uutest kasutusvõimalustest.
I-Kimono, i-kimono.com (Jaapan) – kasutatud kimonote müügi- ja infoportaal.

e-kaasamine
Eesti projekti ei esitanud.

Vision: for Blind (Kuveit) – tarkvara, mis loeb pimedatele ette inglis- ja araabiakeelsete sisuteenuste tekste ning aitab neil arvutit kasutada.
Bwindi rahvuspargi kogukondade digitaalne kaasamine (Uganda).
Higher Education Admission Center, http://www.heac.gov.om/ (Oman) – portaal välismaalastele Omaani kõrgkoolides õppimiseks.
Infoblago.ru (Venemaa) – info Venemaa heategevusasutuste kohta nii abivajajatele kui ka neile, kes soovivad abi anda.
Väikeettevõtja infokioskid, http://www.telecentros.desenvolvimento.gov.br/ (Brasiilia) – Brasiilia mikro- ja väikeettevõtjatele info edastamine ja nende koolitamine infokioskide abil.

WSA 2005

2008-11-27T10:44:00.002+02:00

World Summit Award 2005 Eesti eelvooru võiduprojektid:

Kategooria: e-õpe
Projekt: Virtuaalne aabits "Virbits"
Tootja: Eesti Kunstiakadeemia

Kategooria: e-valitsus
Projekt: E-hääletamise süsteem
Tootja: Vabariigi Valimiskomisjon

Kategooria: e-tervis
Projekt: Online arsti vastuvõtu süsteem
Tootja: Tervisepank OÜ

Kategooria: e-äri
Projekt: Igaühe m-äri
Tootja: Mobi Solutions OÜ

Kategooriates e-teadus, e-meelelahutus, e-kultuur ja e-kaasatus projekte ei esitatud.