Ülemaailmse e-lahenduste konkursi WSA žürii liige hollandlane Jan Boumans peab projekti olulisemateks hindamiskriteeriumideks selle asjakohasust, praktilisust ja kasutajasõbralikkust.
Kuidas on WSA ülemaailmne konkurss muutunud võrreldes 2003. aastaga, mil esimene parimate e-teenuste väljaselgitamine aset leidis?
Esimene World Summit Award (WSA) konkurss korraldati 2003. aastal ÜRO infoühiskonna- teemalise tippkohtumise raames (UN WSIS). Konkursi eesmärk oli e-lahenduse tehnoloogia asemel esile tõsta hoopis loodud sisu. Samuti ei olnud sel ajal veel ühtegi ülemaailmset e-teenustele või e-toodetele suunatud konkurssi. Vähem kui aastaga laekus võistlusele üle 900 kandideerimisavalduse 168 erinevast riigist. Sellest alates on tegelikult palju muutunud. WSA on laienenud: rahvusvahelisele konkursile on lisandunud noortele mõeldud World Summit Youth Award ning mobiilirakendusi hindav World Summit Award Mobile.
Millised on e-teenuste viimaste aastate peamised trendid?
Esiteks on e-rakenduste sisuline külg tunduvalt mitmekesistunud. 2003. aastal laekus palju töid, mille põhisisu oli tekst ning veidi oli lisatud graafikat või fotosid. Sealt edasi on lisandunud muusika koos video võimalusega, näiteks nagu YouTube. Samuti on muutunud meediumi olemus. Varem võrdus sisu infoga ning teenuse tootis professionaalne kirjastaja, kuid alates 2003. aastast on blogid, Facebook, Twitter ja ülejäänud sotsiaalmeedia loonud igaühele võimaluse hakata kirjastajaks.
Millised e-teenused 2011.aastal WSA-l edukad olla? Kuhu e-teenused Teie hinnangul arenevad?
Ennustamine on keeruline. Usun, et käesoleval aastal võivad edukamad olla teadmistepõhised tooted ning teenused (knowledge products), mis kasutavad ära tehnoloogia eeliseid. Nii et rakendustesse paketeeritud tooted ja teenused, millele on lisatud graafikat ja filme ning on kasutavad ka mobiilitelefonide vahendusel.
Mis on kõige olulisem hindamiskriteerium WSA konkursil?
Olulisim kriteerium on see, kuidas on e-projekti sisu hallatud. Loomulikult ei tohi lahendus olla poolik, see peab olema hea disainiga ja kasutajasõbralik. Kuid kõige olulisem element on see, et kuidas tehnoloogiat on kasutatud parima sisu loomiseks. Sisu võib olla paketeeritud ka trükitud materjalidesse või filmidesse, kuid peaks sellegipoolest võimaldama unikaalset interaktiivsest kasutust.
Olete näinud aastaid erinevate riikide parimaid e-teenuseid. Kuidas Te hindate Eesti e-lahendusi oma valdkonna maailma parimate taustal?
Esmalt pean ma tegema Eestile komplimendi järjepideva osalemise eest mitte ainult WSA-l, vaid ka näiteks Europrix´il. Esitatud tööd on põhjamaised ning võrreldavad ehk Soome omadega, kuigi alati oma „aktsendiga“.
Kas oskate välja tuua midagi Eesti e-lahendustele eriti iseloomulikku?
Eesti tööde omapära väljendub rakenduste teemade valikus ja säravas disainis. Kuid ma rõhutan jällegi, et mitte omapära pole see, mis viib WSA võiduni. Vastasel juhul oleks WSA nagu harulduste kollektsioon. Lõpptulemuse määrab siiski lahenduse asjakohasus, praktilisus ning kasutajasõbralikkus. Seega edukas projekt võib olla nii turismisait kui ka tõsine mäng.
Millist kasu toob WSA konkursil osalemine e-teenuste pakkujatele ja arendajatele? Miks peaksid nad oma aega sellesse investeerima?
Sarnaselt olümpiamängudele pole World Summit Award´il tähtis mitte võit, vaid osavõtt. Medalini jõudmine on ainult lisaväärtus. Tiitlivõit on suurepärane, kuid olla valitud ühena kaheksast kategooriast oma maad esindama on juba suur au. Arendajatel on kindlasti huvitav võrrelda ennast ülejäänud 700-800 kandidaadiga. Kõiki 40 võiduprojekti tutvustatakse üle maailma erinevatel messidel, kataloogides ning loomulikult internetis.
0 kommentaar(i):
Postitage kommentaar