* Lõppvõistlusel saab osaleda: (1) oma maa eksperdi soovitusel; (2) oma maa eksperdi moodustatud WSA komitee soovitusel; (3) rahvusliku eelvooru võitja.
* Konkurss "Parim e-teenus 2011" kuulutatakse välja novembris 2010 ning kandideerimise tähtaeg on 16.01.2011.
* Projekti platvorm ega selle tööviisid ei ole mingil viisil piiratud.
* Kõik esitatavad tööd peavad olema valmis tooted. Visandeid, demosid või lõpetamata proovieksemplare ei aktsepteerita.
*Projekt või selle parandusversioon peab olema valminud hiljem kui 1.01.2009.
* Varasematel aastatel auhinnatud projektide korduvesitamine ei ole lubatud.
* Tootja peab omama autoriõigust kõikidele tootes kasutatud piltidele, helile, sisule jne. Kasutatud tarkvara peab olema seaduslik.
* Toode võib olla igas ÜRO ametlikus keeles. Info tootja ning projekti kohta tuleb rahvusvahelisele lõppvõistlusele esitada inglise keeles.
* Konkreetse projekti saab võistlusele esitada vaid ühes kategoorias. Juhul, kui organisatsioon/ettevõte/tiim soovib osaleda mitme projektiga, on nõutav iga toote eraldi registreerimine.
* Konkursile esitatud materjalid (CD, voldik, kasutusjuhend, jmt) ei kuulu tagastamisele. Üks koopia igast esitatud tööst säilitatakse WSA arhiivis. Arhiivis paiknevaid materjale ei kasutata kommertseesmärkidel.
* Mittetäielikud ja/või WSA reeglitega vastuolus olevad projektid diskvalifitseeritakse tootjat sellest eraldi teavitamata ning see otsus edasikaebamisele ei kuulu.
* Konkursile registreerumine ja toote esitamine hindamisele ei anna osalejale mingeid eeliseid ega soodustusi ega anna alust neid ka nõuda.
* Projekti esitajad vastutab ise oma too(de)te tõrgeteta funktsioneerimise eest.
* Juhul, kuid WSA lõppvõistlusel osalev tootja soovib toote näitlikustamiseks saata lisamatejale (kasutusjuhend, reklaammaterjal, näidistoode, CD, vmt), peab nimetatud materjal jõudma WSA peakontorisse hiljemalt 31. märtsil 2011. WSA ega WSA esindaja ei kanna seesuguste lisamaterjalide ega projekti konkursile esitamisega kaasnevaid kulusid (postikulu, disainitööd, vmt). Kõik projekti konkursile esitamisega kaasnevad kulud kannab tootja.
* Esitatavad projektid peavad olema kooskõlas ÜRO inimõiguste deklaratsiooniga. Sõda, vägivalda, pettust, rassismi või diskrimineerimist soodustavate projektide esitamine konkursile on keelatud ning isegi, kuid selline projekt esitatakse, ei jõua see hindamisele. Hindamiselt eemaldatakse ka projektid, mis rikuvad rahvusvahelist autoriõiguse seadust ja häid tavasid.
* WSA konkursi organiseerijatel on õigus tagasi lükata projekt ilma täiendavaid selgitusi andmata. WSA organisaatorid ei vastuta esitatud tööde, nende sisu ega kasutatud informatsiooni õigsuse eest.
* Konkursile registreerumisega aktsepteerib osaleja WSA konkursi reegleid.
HINDAMISE PÕHIMÕTTED
Hindamise põhikriteeriumiks on lisandväärtus kasutajale ja e-teenuse eesmärgipärasus.
Žürii meeleheaks ja võimalikuks mõjutamiseks arendatud lisavõimalused ei varjuta mingil juhul projekti põhiideed. Projekti vastavuse võistluse kategooriale otsustab žürii. Otsus lähtub igal võimalikul juhul konkursi eesmärgist, reeglitest ja häälteenamusest.
Peamisteks hindamiskriteeriumiteks on:
- teenuse kvaliteet ja põhjalikkus
- kasutusmugavus: funktsionaalsus, navigeeritavus, orienteeritavus
- multimeedia ja interaktiivsusega antud lisaväärtus
- atraktiivne disain (graafika/heli esteetiline väärtus)
- tehniline meisterlikkus
- ülemaailmse infoühiskonna strateegiline arendamine
- kättesaadavus vastavalt W3C-le (http://www.w3.org/)
KONKURSI KATEGOORIAD
Tervis, poliitika, ettevõtlus, teadus,
haridus, kultuur, samuti meelelahutus – need on kõige igapäevasemad teemad meie
elus. Selleks, et inimestel oleks võimalik nende valdkondadega kõige paremal
viisil kursis olla, on loodud palju erinevaid e-lahendusi. WSA on grupeerinud
need kaheksasse kategooriasse:
1. e-valitsus ja institutsioonid
Üksikisikutele, ettevõtetele ja organisatsioonidele täieliku teenustevaliku pakkumine eesmärgiga märkimisväärselt arendada nii organisatsioone kui demokraatlikke protsesse ning toetada avalike poliitikate läbipaistvust; infovahetuse kvaliteedi ja efektiivsuse toetamine; kodanike osaluse tugevdamine infoühiskonna otsustusprotsessides.
2. e-tervis ja keskkondKliendikeskse tervishoiumudeli arendamine ja sihtgruppide vahelise koostöö soodustamine kasutades selleks IKT võimalusi, sh kaasates interneti-tehnoloogiaid erinevate tervisega seotud valdkondade ja tervishoiusüsteemi haldamises; patsientide, professionaalide, tervishoiuteenuse osutajate ja poliitikakujundajate vajaduste rahuldamine.
3. e-õpe ja haridus
Õppuri vajaduste rahuldamine teadmiste ja oskuste omandamisel kompleksses ja globaliseeruvas maailmas; koolide, ülikoolide ja teiste haridusasutuste õppematerjalide muutmine interaktiivseks ja isikule suunatuks ning nende kättesaadavaks tegemine; aktiivsete e-õppe kogukondade, sihtmudelite, korporatiiv- ja elukestva õppe lahenduste loomine.
4. e-meelelahutus ja mängud
Digitaliseeritud meelelahutustoodete ning –teenuste pakkumine; kasutaja meelelahutamine maailma keelte ja kultuuride paljususes; ühesuunalisest kahesuunaliseks, ühelt mängijalt kahele mängijale liikumise toetamine, interaktiivne meelelahutus ning analoog- ja digitaalplatvormi vaheline sünergia.
5. e-kultuur ja pärand
Kultuuripärandi säilitamine ja esitlemine vastavalt tuleviku väljakutsetele; väärtuslike kultuurivarade esitlemine selgelt ja informatiivselt kasutades selleks kõige kaasaegsemat tehnoloogiat; kultuuride, subkultuuride ja mitmekeelsete ühiskondade arendamine.
6. e-teadus ja tehnoloogia
Teaduse võtmevaldkondade koostöö ning seda võimaldava uue generatsiooni infrastruktuuri toetamine; teaduslike protsesside arendamiseks ja esitlemiseks vajalike meetmete tagamine ja nende kättesaadavaks tegemine kodanikele; teaduslike projektide väljendamine läbi uue meedia.
1. e-valitsus ja institutsioonid
Üksikisikutele, ettevõtetele ja organisatsioonidele täieliku teenustevaliku pakkumine eesmärgiga märkimisväärselt arendada nii organisatsioone kui demokraatlikke protsesse ning toetada avalike poliitikate läbipaistvust; infovahetuse kvaliteedi ja efektiivsuse toetamine; kodanike osaluse tugevdamine infoühiskonna otsustusprotsessides.
2. e-tervis ja keskkondKliendikeskse tervishoiumudeli arendamine ja sihtgruppide vahelise koostöö soodustamine kasutades selleks IKT võimalusi, sh kaasates interneti-tehnoloogiaid erinevate tervisega seotud valdkondade ja tervishoiusüsteemi haldamises; patsientide, professionaalide, tervishoiuteenuse osutajate ja poliitikakujundajate vajaduste rahuldamine.
3. e-õpe ja haridus
Õppuri vajaduste rahuldamine teadmiste ja oskuste omandamisel kompleksses ja globaliseeruvas maailmas; koolide, ülikoolide ja teiste haridusasutuste õppematerjalide muutmine interaktiivseks ja isikule suunatuks ning nende kättesaadavaks tegemine; aktiivsete e-õppe kogukondade, sihtmudelite, korporatiiv- ja elukestva õppe lahenduste loomine.
4. e-meelelahutus ja mängud
Digitaliseeritud meelelahutustoodete ning –teenuste pakkumine; kasutaja meelelahutamine maailma keelte ja kultuuride paljususes; ühesuunalisest kahesuunaliseks, ühelt mängijalt kahele mängijale liikumise toetamine, interaktiivne meelelahutus ning analoog- ja digitaalplatvormi vaheline sünergia.
5. e-kultuur ja pärand
Kultuuripärandi säilitamine ja esitlemine vastavalt tuleviku väljakutsetele; väärtuslike kultuurivarade esitlemine selgelt ja informatiivselt kasutades selleks kõige kaasaegsemat tehnoloogiat; kultuuride, subkultuuride ja mitmekeelsete ühiskondade arendamine.
6. e-teadus ja tehnoloogia
Teaduse võtmevaldkondade koostöö ning seda võimaldava uue generatsiooni infrastruktuuri toetamine; teaduslike protsesside arendamiseks ja esitlemiseks vajalike meetmete tagamine ja nende kättesaadavaks tegemine kodanikele; teaduslike projektide väljendamine läbi uue meedia.
7. e-äri ja ettevõtlusÄriprotsesside toetamine ja optimeerimine; uute ärimudelite loomine e- ja m-kaubanduses, ettevõtete omavahelises ning ettevõtte ja kliendi vahelises tegevuses ja interneti turvalisuses; SMEde toetamine turul; IKT kasutamine ostmiseks, müümiseks, teenuste pakkumiseks ja koostöö tegemiseks.
8. e-kaasamine ja osalemine
Kõik meetmed, mis toetavad integratsiooni infoühiskonda; vähimarenenud maade teadmiste taseme tõstmine; digitaalse jagunemise ja vahe vähendamine tehnoloogiakesksete ja tehnoloogias mahajäänud kogukondade ning gruppide vahel (näit maapiirkond, naised); ühiskondade ühendamine ja poliitilise osaluse suurendamine IKT vahendeid kasutades.
0 kommentaar(i):
Postita kommentaar