Algab konkurss "Eesti parim m-teenus 2012"

Uus aeg toob uued väljakutsed. Kui veel kümme aastat tagasi oli Eestis tuhande elaniku kohta kasutusel ca kolm mobiiltelefoni, siis täna on Eests kasutusel 1,2 SIM-kaarti elaniku kohta. Veel viis aastat tagasi oli tavaks viidata toanurgas seisvale monitorile ja öelda: „Ära puutu ekraani!“ Täna ei kujuta paljud inimesed, rääkimata noorestgeneratsioonist, elu ette ilma kõikjal kaasaskantavate nutikate seadmete ja puutetundliku ekraanita.

Mobiilsete seadmete levik ning neile loodud rakenduste kiire areng on ellu kutsunud uue konkursi „Eesti parim m-teenus“ mis kuulutatakse välja 16. aprillil.

Konkursil on kaks peamist eesmärki: ühelt poolt valitakse välja ja tunnustatakse mobiiltelefonidele ning mobiilsetele seadmetele loodud innovatiivseid lahendusi. Teisalt tõstab konkurss inimeste teadlikkust mobiilsete teenuste olemasolust ja nende kasutusvõimalustest.

Mobiiltelefonid muutuvad üha targemaks ning esitavad oma kasutamiseks uuelaadseid väljakutseid. Puutetundlik ekraan on muutnud arusaama sellest, mida ühe telefoniga teha saab. Telefonist on saanud tänapäeva inimese lähedane kaaslane, seda kasutatakse lisaks helistamisele ka mitmete muude ülesannete lahendamiseks ja meelelahutuseks. Mobiiltelefon on üks kasutatavamaid seadmeid kõikide vanusegruppide hulgas.

Tutvu konkursiga www.m-konkurss.net ja jälgi tegevusi ka Facebooki vahendusel.

Eesti e-aruandluskeskkond kuulutati maailma parimaks e-teenuseks

Eesti e-aruandluskeskkond võitis tänavu maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) 2011 esikoha, finaali jõudsid sel hinnatud võistlusel veel kaks Eesti e-teenust.

Eesti e-aruandluskeskkond võitis WSA konkursil maailma parima e-lahenduse tiitli e-valitsuse kategoorias. E-kultuuri ja pärandi vallas jõudis kuue parima hulka Eesti ajaloo infopank Histrodamus ning e-äri valdkonnas pääses 15 finaalprojekti sekka Eestis väljatöötatud sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee.

WSA Eesti esindaja Katri Ristali sõnul pälvis e-aruandluskeskkond rahvusvahelise žürii toetuse eeskätt tänu sellele, et see lahendus on kõigest mõne aastaga muutnud kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks. “Sel e-teenusel on European Digital Agenda 2020 valguses ja toimiva Euroopa Liidu ühisturu tagamises oluline roll,” rääkis Ristal. “Eestis loodud e-riigi lahendused on kogu maailmas eeskujuks oma lihtsuse ja läbipaistvusega.”

WSA Eesti esindaja ütles, et Histrodamus pälvis ekspertide tähelepanu paljuski visuaalselt selge vormi pärast. “See lahendus võimaldab kombineerida omavahel aega ja ruumi ning ühendada ja võrrelda erinevaid ajastuid, sündmusi ja maakaarte, mõista sündmuste põhjusi ning omavahelisi seoseid,” lausus ta. “Eestimaa keerulise ajaloo tutvustamisel on Histrodamus teinud hiiglasliku sammu, muutes kuiva ajalooõppimise interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks.

Katri Ristali hinnangul olid head edulootused ka isePankuril, mis sisuliselt žürii lõhki ajas. “Osad rahvusvahelised asjatundjad nägid inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendavas keskkonnas maailma päästjat ning ettevõtluskeskkonna olulist motivaatorit,” vahendas Ristal žüriis toimunut. “Teised jällegi olid üliskeptilised selle ärimudeli jätkusuutlikkuse osas.”

WSA esindaja ülevaatlik ettekanne Eesti e-riigist leidis kuulajaskonna hulgas endiselt hämmastunud vastukaja. “Kokkuvõtvalt võib öelda, et e-Eesti täht põleb rahvusvahelisel areenil eredalt,” kommenteeris Katri Ristal. “Paljud lahendused nagu e-maksuamet ning e-valimised tunduvad meile juba iseenesestmõistetavad, kuid suurem osa maailmast on meie IKT-tasemest veel väga kaugel.”

Konkursile World Summit Award (WSA) 2011 e-Eesti au kaitsma saadetud e-lahendused selgitati välja Eesti parima e-teenuse konkursi käigus tänavu veebruaris. Ühtekokku osales Eesti eelvoorus 71 uut kodumaist e-lahendust, mis oli kõigi aegade rekord. Eesti on konkursil osalenud 2003.aastast ning vägagi edukalt: 2003.aastal kuulutati üheks e-tervise kategooria võitjaks patsientide koduse jälgimise süsteem Doc@Home. 2007.aastal jõudis finaali sõidukite jälgimissüsteem Navirec (www.navirec.ee).

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldati Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, RIA ja WSA Eesti esindaja koostöös. Sarnased konkursid on toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all. Järgmine maailma parimate e-lahenduste konkurss World Summit Award toimub 2013. aastal. 2012 toimub parimate m-teenuste konkurss, selle eelvoor kuulutatakse välja juba tänavu hilissügisel.

Pöidlad pihku!

Tänaseks on kõik Eesti parima e-teenuse eelvooru võiduprojektid end rahvusvahelise konkursi andmebaasis registreerinud. Źürii koguneb Hongkongis 7-14. aprillil 2011. Rahvusvahelistele veskitele omaselt jahvatavad ka WSA veskid aeglaselt ning võitjate autasustamine toimub alles sügisel. Kas ja kui palju infot saab juba eelnevalt avaldada, selgub aprilli lõpuks.

Revolutionizing with Technology and Creating Harmony with Content

Invitation: WSA Grand Jury Opening Conference in Hong Kong, April 8th When over 30 renowned experts in the field of ICT content come together to decide what the current world’s best digital contents are, they face a serious time of work behind closed doors. This way they can assure fair assessment. But to make the cumulated expertise of these opinion leaders accessible to all those interested, they open the doors to visitors. The World Summit Award Grand Jury invites you to participate in their public Opening Conference to discuss the buzzing developments in the field. It will start on April 8th at 9am in Hong Kong, 100 Cyberport Road, Cyberport 3: registration is possible at wsa2011reg@gmail.com Under the topic “Revolutionizing with Technology and Creating Harmony with Content”, the Jury members will present best practice cases in social media and show how to take inspiring content with you, anytime anywhere. They will demonstrate how ICT helps to fight genetically inherited disease or to enable 250,000 Village Councillors for Good Governance. Implications and advantages of new developments such as Cloud Technology and IPv6 will also be discussed. After the Opening Conference, the Jury will evaluate the submissions from 160 participating countries on the basis of content and creativity. The 31 jury members come from all continents and have backgrounds in the creative industries, telecommunication, advertising, journalism and research, as well as in teaching. The Jury will be hosted by the Internet Professional Association (iProA) and supported by other local partners.

Žüriiliikme Kaido Kikkase muljed

Alustaks positiivsest noodist – tore, et mõnda kategooriasse nii palju taotlusi laekus. See näitab, et Eestis ikkagi e-teenuste osas midagi liigub.

Selleaastase konkursi üldine tase oli aga üpris ebaühtlane – oli alajaotusi, kus tekkis tugev konkurents, kuid kahjuks oli ka päris nukra välimusega rubriike. Hindasin komisjoni liikmena omalt poolt eelkõige standardsust ja ligipääsetavust ning ka tehnilist teostust - eriti esimeses osas eristusid väga selgelt (ja positiivselt) riigiasutuste loodud teenused, mis enamasti valideerusid nii W3C üldiste nõuete järgi kui olid tihti ka vastavuses WCAG ligipääsetavuse kriteeriumidega puuetega kasutajate jaoks. Samal ajal käis väga suur osa teenuseid standarditest suure kaarega mööda.

Lisaks üldinimlikule võrdse kohtlemise aspektile on siin ka otsene majanduslik mõju olemas – e-teenus, mis ütleb osale võimalikust kasutajaskonnast "Sind pole siia vaja", lõikab enda turujõust ise tubli jupi maha. Näiteks erivajadustega inimesed moodustavad rusikareegli kohaselt igast populatsioonist 10% – ehkki kaugeltki kõik neist ei vaja tingimata standardset veebi, võib suure kogukasutajaskonna puhul ka paar protsenti mõju avaldada. Niisamuti ka e-teenus, mis eeldab kasutamiseks mingit kindlat tarkvaraplatvormi, on selgelt kurjast – mis siis, kui ma näiteks Linuxi kasutajana ei taha endale ekstra selle teenuse kasutamiseks Windowsi osta? Ka brauserispetsiifilised lehed võiks parema meelega jätta 90-ndatesse.

Veel üks märkus tehnilise poole pealt – teenus peaks olema miinimumtasemel kasutatav ka juhul, kui kasutaja on veebilehitsejas skriptide käivitamise ära keelanud (NoScripti vms vahendiga – tänapäevase rämpsuuputuse tingimustes on enamasti tark lubada skripte käivitada vaid usaldusväärsetel veebilehtedel). Sel juhul ei pea saama kasutada kõiki "kellasid-vilesid" ja mõistetav on ka mõningane kadu disainis, kuid miinimum peaks olema kättesaadav. Halva näitena võiks tuua ühe väga tuntud firma veebilehe mõni aeg tagasi, kus skriptide keelamisel jäi väga suurest veebilehestikust alles vaid üht sõna – firma nime – sisaldav esileht...

Ja lõpetuseks – natuke võiks mõelda ka sellele, kuidas kõlab teenuse nimi teistes (vähemalt siinses maailmanurgas räägitavates) keeltes ja milliseid seoseid see tekitab. Kalmistuteenus, mille nime ingliskeelne kõlapilt on rõõmsameelne "Tsauki!", võib mõnele leinavale inimesele üsna räige mõnitamisena tunduda (ehkki tavaolukorras võiks selle täitsa edukalt musta huumori alla liigitada)...

Kaido Kikkas

E-valitsuse kategoorias võitis majandusaasta aruandluskeskkond

Kõige tulisemad vaidlused tõi žüriis kaasa Eesti parima tiitli andmine e-valitsuse kategoorias. Võitjaks tunnistati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse loodud elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond.

Tegemist oli ulatuselt suurima riikliku e-projektiga 2010. aastal, mis puudutas enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat.

Loodud ühtne aruandluskeskkond teeb andmete sisestamise ja edastamise ettevõtjatele oluliselt mugavamaks, sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht, vorm ja viis. Seejuures jääb ära andmete topelt esitamine, sest varasemalt olemasolevad andmed on juba automaatselt sisestatud.

Riigiasutustele muutus aga lihtsamaks ja kiiremaks ettevõtlusandmete töötlemine, sest andmed on koheselt kättesaadavad X-tee kaudu.

Aruannete elektrooniline töötlemine aitab jõuda olukorrani, kus kord juba riigile esitatud andmeid saab kasutada kogu ulatuses nii era- kui ka avalikus sektoris. Enam ei tarvitse ettevõtjal esitada ühtesid ja samu andmeid mitmele riigiasutusele korduvalt.

Tervikliku keskkonna plussiks on automaatkontroll, mis annab ettevõtjale juba andmete sisestamisel infot vigadest. See aitab vähendada hoiatuste ja trahvide hulka, mida ettevõtjad majandusaasta aruande puuduste eest igal aastal äriregistrilt arvukalt saavad.

Uues keskkonnas on võimalik majandusaasta aruannet mitte ainult edastada, vaid ka täies mahus koostada. E-aruandluse keskkonnas saab etteantud vormide alusel koostada majandusaasta aruande põhiaruanded ja lisada vajalikud dokumendid. Saab genereerida ja välja trükkida PDF-formaadis aruande, seda allkirjastada ja auditeerida ning loomulikult edastada aruande elektrooniliselt otse äriregistrile.

E-aruandluse arendamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Žürii hindas aruandluskeskkonna puhul selle mõju sootsiumile: kuna see projekt on puudutanud enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat, siis on sel tõsised edulootused ka maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award. Kuigi majandusaasta aruannete keskkonna kasutusmugavuse ja visuaalse poole kohta on tehtud kriitikat, on see lahendus muutnud kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks.

E-äri kategoorias tunnistati parimaks e-teenuseks isePankur.ee

isePankur.ee on sotsiaalse panganduse platvorm, mis vahendab inimeste- ja firmadevahelisi laene. isePankur on laenubörs, kus isikutel on võimalik omavahel laenata või investeerida laenudesse. Tehingud toimuvad rahaomajate ja -vajajate endi vahel, lõigates välja finantsasutused. Ka isePankur ise ei paku laene ega kogu investeeringuid ja deposiite, vaid võimaldab turuosalistele turvaliselt ja mugavalt internetis tehinguid sooritada. isePankuri eesmärk on muuta rahaturud efektiivsemaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks.

isePankur on kogukondliku laenamise maaletooja Eestis. Kogukondlik laenamine on targem, ausam ning inimlikum viis raha vahendamiseks. See on nagu laenamine sõprade ja perekonna vahel, selle erinevusega, et võimalus on laenata tuhandete inimeste vahel. Kõik osalised võidavad: laenuvõtjad saavad laenu madalama intressiga ja investorid võimaluse oma raha investeerimiseks fikseeritud tootlusega varasse.

Keskkonna eesmärgiks on pakkuda lihtsaid finantstooteid tarbijatele ning äridele mitte ainult Eestis, vaid üle Euroopa. Nii keskendutakse üle-Euroopalise turu loomisele, ühendamaks rahaomajaid ja –vajajaid üle riigipiiride ning riikide sees. Lõpuks soovib isePankur üle-Euroopalise keskkonna loomisega ühtlustada riikidevahelised erinevused rahaturgudel ning luua uue suuna integratsiooniks.

Isepankur alustas tegevust 2009. aastal. 2010. aasta alguses pandi alus eraldiseisvale isePankuri vahekohtule, mis võimaldab keskkonnas tekkinud vaidluste lahendamist isePankuri klientide endi poolt ilma riikliku kohtu vahelesekkumiseta. 2010. aasta lõpus tegi ettevõte esimesed sammud rahvusvahelistumise suunal ning avas test-keskkonna Soomes (www.kotiKonttori.fi).

Konkursi žürii hindas selle teenuse puhul kontseptsiooni terviklikkust (oma krediidireitingute süsteem, vahekohus jne). Teise olulise näitajana toodi esile isePankuri rahvusvahelist potentsiaali, mis žüriiliikmete hinnangul võiks Eestisse tuua online-oksjonimajaga eBay võrreldava üleilmse eduloo.